Oktoober 2018

Vahel ma kohe ei oska oma tegemisi planeerida, oled harjunud ajaga laristama ja nüüd pead kuidagi kõhu sisse tõmbama ja eesmärki teadvustades kuhugi helge tuleviku poole rühkima.  Udune jutt?

Avastasin, et ühtäkki oli vaja teha koosolekut plaanimaks meie projekti. Pinelopi Kreekast oli ka saanud tervemaks ning tõenäoliselt püüab ikka veenda oma noori osalema. Mis on tegelikult ju jube lahe, sest mulle meeldib Kreeka kohe väga. Nu ja tzadziki ja muu selline ka. Tore on ju koos toimetada, ehkki täna oli mul juhe koos ning ma ei suutnud leida uba Kristjani idees  - mis me siis ikka pakume oma projektikohtumisel....
Aga sellest ehk edaspidi.

Siis selgus, et on see saadana artikkel, mille kirjutamist ma kergekäeliselt olin lubanud.

X klassi tund ja muistne vabadusvõitlus kui väljakutse...

No ja kaheksandikud ikka ju ka - et kuidas neid panna huvituma 17. sajandi kunstist...

Skännisin sisse artikleid Imelisest Ajaloost, sest täna on Liispeti ratsutamine ja siis ei jõu enam muhvigi... muudkui et kukud voodisse ja oled oimetu.

Siis kuskil on 12. klassi arutluste riismed - nadilt napilt kaheksa tööd ... aga hinded on vaja sisse panna...muidu jäävadki lohisema siia kuskile... Ja ühiskonnaõpetuse asjad ka... see viideo. Vene lapsed üllatasid positiivselt.

Siis vaatasid mind kurvalt köögis viimased seened ja nii ma siis marineerisin nad ikka ära. Ja praadisin kanaliha homseks toidukorraks kaasa. Kui kass neid nahka ei pannud, sest millekski oli tal ju sinna laua peale asja. Hmm.

Ja siis lugesin Ciorani - see haakus kummaliselt mu meeleoluga. Selline süngelt mahe ja sügiseseslt depressiivne.
Pärast südaööd algab ohtlike tõdede pilgar. Öös on midagi sellist, mis alasti tõde laseb paista kui ilmutust - tontlik ning samas lummav. päev kammitseb rohkem. See on see kuskil mu sees istuv teadmine, et pilt on ikka liiast, üha vähem anname me võimaluse oma fantaasial maalida pilte peas omatahtsi. Visuaalne kujund annab liiga palju ette... jättes ahtaksesks ruumi kujutlusele.

Ja siis tuli meelde, et polnud eriti kaugemale saanud oma Innove asjadega, mis kuklasse hingavad... muuhulgas see andmekorjetabel.
Jaana sünnipäev. Ille juubel tulekul. Leo sünnipäev. Kalevi sünnipäev.

Ja kaotus on alati olemuslik. Kaotuse mõru nektar toob meid lähemale meie sisemistele teadmistele - eneseületamise, enesest arusaamise, oma ihade, tunnete , teadmiste virr-varri, milles puudub mõte kui selline. Mängida sõnadega ja vaadata, kas tuleb mõte ka järgi. Mitte alati...

Kuskile mahtus mõte veel Giza püramiidide videotest, Harari raamatust ja 21. sajandi õppetundidest... ja sellest , et ettevõtliku kooli tarvis bussile ikka veel regamata... ja et kuhu ma siis peaks neid lapsi regama?

Eklektika kui eluviis. Homme on kolmas päev korrapidaja olla. Ise ka imestan.
Sügis ...
Maksud....

 

TÖF 2018

Traditsioon? Pisukese küll, sest tihe nädal aktiivset toimetamist kandis juba järjekorranumbrit neli (Eestis toimus üritus juba 13. korda). Teaduskeskus AHHAA seadis aasta teemaks „Sada aastat teadust Eestis“ ning sellest kantuna toimusid nädala jooksul Kiviõli 1. Keskkoolis loengud, töötoad ja arutelud. Teadusnädalal leidsid taas tee kooli meie vilistlased Siim Raie, Antti Roose, Valdur Ohmann, Kaja Villem, Jaak Valge ja Mikk Kasesalk, kes tutvustasid oma tegemisi teadusmaastikul, rääkisid põnevatest müütidest ajaloos ning sellest, mis on arhiiviriiulitele peidetud, aitasid mõtestada linnaplaneerimist ,identiteeti kui eneseleidmise keerulist teekonda ning nõustasid, kuidas noorte häält ühiskonnas enam kõlama panna.

Nädal pakkus võimalust siduda ainetunde teadust populariseerivate tegevustega, näiteks gümnasistid said proovida noorematele koolikaaslastele erinevate katsete õpetamist.  Kuidas teha käepärastest vahenditest LED lampi? Millest teha huulepalsamit, mis külmal ajal abiks oleks? Kas piimast ikka saab plastikut teha? Ainetundide raames valmis põnevaid plakateid eesti teadlastest, arendati oskust otsida ning leida usaldusväärset infot, koostati esitlusi ja teematutvustusi. Teadus kui tõsine sõna sai arusaadavamaks ja suupärasemaks.

Reede pakkus teadusmessi näol võimaluse oma tööd koolikaaslastele tutvustada. Suurem huvi ja tunglemine koondus seekord aabitsate ja erinevate aegade koolielu tutvustava näituse ümber. Aitäh 4. klassi lastele selle põneva väljapaneku eest.  

Uudseks formaadiks oli paneeldiskussioon „Kelle aia taha ehitada tuumaelektrijaam?“.  Intrigeeriva pealkirja taha peideti oskus pidada ühiskonnas diskussiooni ning vajadus leida kompromissi tarbimise ja loodushoiu vahel. Õpilased said kommenteerida ja küsida, esinejad kandsid noorteni tiheda mõttevahetuse alates tuumaenergiast kuni kohalike loodushoiuprobleemideni välja. Kokkuvõttes nenditi, et koostöö aluseks on aus informatsioon, austav suhtumine inimeste soovidesse ning valmidus kokkulepeteks ja kompensatsioonideks.

Teadus on nii põnev. Et kuidas ikka banaaniga naela laua sisse lüüa ja mis juhtub, kui käele valada vedelat lämmastikku.. (julged poisid väitsid, et midagi ei juhtunud J). Ja et kuidas plastikpudelist raketti teha… Nädala lõpetas teadusteatri etendus tuhamäel, disko ja jäätis.

Aitäh õpetaja Karin Pohla, kes kooliperet eest vedas või tagant tõukas nagu hetk parajasti nõudis. Aitäh kaasa löömast , kaasa mõtlemast, külla tulemast kõigile külalistele ja juhendajatele, õpetajatele ja õpilastele.

Ääremärkusi kriitika mõttes:

a) noored ei jaga matsu ning ei oska ridade vahelt lugeda, meie põlvkond oli õpetatud sellisel puhul vait olema, praegu esitatakse küsimus - milleks mul seda vaja on? Milleks on vaja kultuuri ei osanud ma küll ealeski küsida, see oli nii endastmõistetav nagu hingamine, Sirp ja Gustav Naan.

b) ega nad ei pingutanud küll... need minu kaheksandikud. Poster oli ju valmis, aga ei mingit huvi või soovi oma tööd teistele tutvustada. Ja nii nad siis seisid seal troppis nagu tropid. 

c) pool klassi kadus tuhamäele jõudmata ning ega mingit karistust ei järgnenud. Pole olnud jaksu sellega tegeleda.

d) jäätis kätte ja koju punuma. Ma imetlen Karini entusiasmi ja pühendumus, stoilist rahu ja usku noorte avanemisse. Aga paneeldiskussioon oli tõeliselt lahe. 

Elu ameerika mägedel

Püüad oma arust olla tubli ja toimekas, teed ja vahel teed ka valesti, ei mõtle piisavalt läbi. Ja siis saad vastu päeid ja jalgu. Verbaalselt. Aga ikkagi on mõru maik suus ning tahaks kulmu kortsutades tõmmata teki üle pea ning öelda, et mina nii ei mängi.

Tundidega sain hakkama, kuigi briljantsed need just ei olnud. Aga lastevanemate jaoks enam esitlust koostada ei jõudnud. Improviseerisin ja puterdasin, jätsin pisut kohtlase mulje. Aga tegin oma parima. Aga ikka on päeva lõpus tunne, et olen totaalne Äpu ning laste usaldamine minu hoole alla on pisut enneaegne ettevõtmine isegi kui olen 53.
Pähesaamise päev, ütleks kahe sõnaga.
a) Kui tuba on segamini, siis on naine lohakas.
b) Kui lapse tuba on segamini, siis on ema lohakas.
c) Kui info edastamine on puudulik, siis on koostöö olematu ja tandem saamatu.
d) Kui õpetajad ei oska matkapäeval turvalisust tagada, siis ... kasutades lapsevanema sõnu - kuidas nii saab? Nad on ju alles lapsed ja koju said läbimärgadena, kiivreid ei nõutud, helkurveste polnud, karjääri teedel sõidavad suured autod ja lapsed olid üks sellises ohtlikus kohas. Jutt jumala õige, raputan tuhka pähe, aga enesetunne paremaks ikka ei lähe. Rõõm, et sai pakutud põnevat tegevust, haihtub tehniliste üksikasjade ja läbimõtlematuse sohu.
e) Kui koolis õpilased ei õpi, siis on õpetaja saamatu. Matemaatikas tehakse mõttetusi, inglise keele tase on olematu, vene keeles teevad lapsed räigeid vigu. Mida me seal koolis siis ikka teeme - ainult tilu-lilu ja projektid ning tõsisem õppimine on kusagile kadunud. Ilus fassaad ja üle Eesti kuulsus on mull???
f) Kus on õpetajate päeva puudutav info ja kes seda kinni hoiab? Saime pisut veerema, aga ikkagi pidin kõhu sisse tõmbama ja tüestama, et mina seekord küll see pahalane pole.
g) Kui lubasin projekti kirjutada oma klassile ja nüüd on kaheksas a ka pundis, siis on õpetaja valetaja?
h) Kus on Kristjan ja miks ta ei tulnud klassi jaoks pildile? Kas ta ei hooli meist/neist/oma klassist?
i) Mida hakata peale olukorras kus, koolitused langevad kokku ja tuleb otsustada - Ettevõtliku kooli metoodika või siis PÕK? Ja miks ma ei jõua infopäevale, kus tehakse kõik puust ja punaseks kuidas seda e-taotlust täita?
j) Mis eksperdiks ma siis ikka selle ettevõtlikkuse osas kõlban? Mida tean mina ärimudeli lõuendist??  MUHVIGI. on aus vastus, aga nädala pärast juba oskan. Ausõna. Kas see on liigne ambitsioonikus? Ja kuidas ma sinna Suure Tõllu majasse saan??
k) Kui kohe on algamas TÖFF ja siis tulevad uhked targad ja igati esinduslikud vilistlased, siis kas suudavad meie lapsed olla tasemel? On see eeltöö , mida tegime, piisav, et tekiksid seosed? Kas õigustame usaldust?
l) Kui paneeldiskussioon on sihuke lahjake, siis mida me sellega õpilastele õpetame? Ja kas läheb tuliseks või on leige?
m) Mida meie klass siis ikka teeb seal messil? Mul pole õrna halli aimugi.... ja kui isegi muretseda ei oska, siis olen klassijuhatajana ka ikke saamatu.
n) Kui nüüd aus olla, siis pidi juba esmaspäeval valmis saama meie matkapäeva plakat, mida lihtsalt veel ei ole... on vaid roosa paber Kristjani kabinetis. Kui ma ei suuda organiseerida seda, kas ma olen siis kõlbmatu klassijuhataja?
o) Kui ma pildistamisele ei jõudnud, sest ei osanud tundi varem kokku tõmmata, kas ma olen siis üleliigne?
p) Kui ma Jakovi pildi tellimise lehe oma laualt leidsin, siis ... (kurja, pole sõnu, aga kiirustades unustasin maha ), kes on süüdi?
r) Ja kuidas neid puudumisi sinna stuudiumi märgitakse - mis on kinnitamata vanema esitatud tõendid? Mina ja minu suutmatus paberitööd teha... Kas ma olen ikka õige amti juures?
s) Kui ma korrapidajaks ei läinud ja oma kapsasalatit närisin, kas ma siis tõstsin oma isiklikud vajadused kõrgemale kui kooli kokkulepitud väärtused?
t) Kui ma nüüd oma patustamistega olen kilo juurde võtnud, kas ma siis olen pidetu ja tahtejõuetu ludru?

 Metsa need küsimused.....

Pean vist ära lõpetama, Suurema osa viltu läinud päevast sain siia kokku vahutatud ja siis peaks ju hingel ometigi kergem hakkama. Milles ma ka enam kindle ei ole.

Laps vahutas ratsutamise kohta... et hobuseid ei hooldata nii hästi ja trenn (kordetamine) on pühapäeval jama ja Mare ei ole hingega asja juures...

Kristjan vahutas lastevanemate pretensioonidele vastata - et ei karju ja idioot ning debiilik on küsimused , et alustada konstruktiivset kemlemist teismelistega ning matemaatika lehekülgede kaupa mõisteid on oluline sõnavara selles tunnis....

Mees vahutas, et miks ei sära elamine nii klantsilt nagu ta tahaks. Ja millal köök korda saab.

Madli vahutas nohu pärast, mis elada ei lase ja töökoormuse pärast, mis veskikivina kaela on langenud....

Ja õues on 19. september, auto termomeeter näitas kell 21.00 paiku 19 kraadi sooja. Ma hakkan uskuma kliima soojenemist...

Uhh ...

Juba kaks nädalit koolis toimetatud nagu niuhti. Mitte et ma nüüd loeks, aga ma pakun, et 33 nädalat on veel vastu panna ning lisaks ka hulk vaheaegasid . Ja elu on lill :)

Et kõik ausalt ära rääkida, siis hakkas kool ikka seekord kolmandal septembril. Ja meie esimese septembri klubi sai ka kokku kolmandamal - Jäägri grilli maa-alusest osast on saanud suur, mahukas ja maapealne värk. Nagu ikka salat ja siis praad ja siis magustoit - Maire kommid ning väike naps brändist, mida olin talle sünnipäevaks kinkinud.
Ja mis meil muud ikka kui suvemuljed ja siis klasside kokkusaamised. Nelli Hiiumaal, Maire Kiviõlis, meie Olette ja Külliga liigutasime niisama kõrvu.

Koolimja juures oli esimesel koolipäeval juba toimekas Vilje end kella viieks ka asutamas kodu poole...Eks see esimene klass võtab võhmale ikka, nad olid nii lahedad aktusel. Jalad veel toolidelt põrandale ei ulatunud, jaksu kuulata oli napilt, 12. klassi noored isegi ei üritanud neile kõnet pidada.  Ja ega nad poleks ka kuulanud. Nii hiiglama põnev oli kohata vanu tuttavaid ja istuda püüne peal üksteise kõrval. Vaadata aabitsat ja kõrvutada pilte esimesel õpilaspiletil. Ja siis juttu ajada, las need suured seal saalis toimetavad omatahtsi. Ei ole ju võimalik niiiiiii kaua aega mitte midagi teha.
Marietta ja Vilje on siis need esimese klassi uued emmed.


Ja iga esimene päev saab uueks päevaks. Uus koolipäev ning esimesed tunnid. Tunniplaanide vahetumine - hetkel on vist juba neljas plaan, mis meie elu korraldab. Korrapidamise graafik ja valikkursuste nimekirjad teras. Infominutid ja ühine kolmapäevane tööaeg nagu mullugi. Töökoosolekuid nimetame nüüd PÕKkideks. Kõikse usinam tundub olevat 6. klassi materjali üldõppeks vormiv PÕK.
Mis tuletab mulle meelde, et ka mina olen andnud lubaduse ettevõtlikku õpet toetava PÕKi kokku kutsuda...
Üldse olen ma väga usin lubaja :) - töökoosolekud ja TÖFF ja siis see koolitus Saaremaal... ja mida kõike veel. Homme teen ilmselt suure entusiasmiga matkapäeva plakatit, mida noored täna teha ei viitsinud.

Matkapäev

Kui eelmisel aastal kimasime ratastega Uljastele ja olime seal pisukese lõunapausi koos 7a ja 6.a klassiga, siis sel aastal võtsin ette ja panin kinni kanuutamise kohad. Mõningase jahmerdamisega selgus, et hinnad on vahepeal lakke karanud ja ühe õpetatud retke kohta küsitakse 17 eurot nina. Kauplesin 12-le ja sedagi oli palju. Kui paadid broneeritud, siis ma rohkem eriti ei mõelnudki. Mis maksis kätte... tänase jahmatusega politseiseltskonna osas....
Aga et siis järjest...
Kuna kõigil ei olnud rattaid, siis sain umbes autojagu seltskonda koos õunte ja lihapirukatega oma autosse - Angelika ja Roberta, Daniil ja Kermo. Liispet sai ratta ja sõitis teistele järele.
Panin seltskonna teeristist jalgsi astuma ning jäin ootama Kiviõlist tulijaid. Ma olin püüdnud guugeldada seda Sipelgamäge ja arvasin, et see võiks see peatrassi ääres olev mägi olema. Varsti sain uuesti arvata.
Kristjan oli jooksjana rataste järel. Maratoni maitse suus, silkas päris hea tempoga.
Viimased olid Liispet ja Mirtel.

Niisiis tuli tagasi tulla ja väike telefonikõne ütles selgesti, et tegelikult oodati meid tubli tunni juba seal lõhkeainelao teeotsast edasi tee ääres. Vastu tulid ka sirges reas ja korrektselt kiivrites ja uhketes rattakostüümides sitked sellid, kellest ei osanud muud kui et pisukese kulme pani kergitama, et kuidas nad küll sinna karjääri ära olid eksinud...

Niisiis  noortele suund kätte - asfaldini ja siis paremale ja edasi kuni autoni, kus meid oodatakse. Selgus, et ka instruktsioonide kuulamine on keeruline ettevõtmine. Võttis aega enne kui kogu grupp paatideni jõudis ja siis olid inimesed näljased ja janused. Ja mina olin paanikas, et kuidas me küll nii teise inimese aega kulutame ja siis tahtsin veel alet ka saada.
Aga umbes 10 min sebimist lõppes asjaliku instruktaaži ja paatidesse jagamisega.

Nii siis sai alguse eneseavastamisretk kanuudes, kus erinevate takistuste vahel loovides tuli kahe kalda vahele oma meeskonnaga ära mahtuda. Üldiselt ei lollitatud, keegi nimme jama ei korraldanud ja isegi Reigo õppis oma paati juhtima. Tagasiteel segasime meeskonnad ära, et saaks einevaid rolle katsetada. 

Karjäärimaastik pakkus igasugust põnevat vaatepilti ning giidi Imre juhtimisel me tõusime kõige kõrgema mäe otsa kuskil keset mittemiskit :).

Vaade oli uhke ja grupipilt sai imeline.

Paar tilka vihma ei teinud ka midagi, andsid hoopis vürtsi juurde. Noortele meeldis.

Tagasitee Kristjani manitsustega, et korralik tuleb olla.... rattarodu asus teele.
Kusagil jalutasid Daniila ja Kermo, meid ei jaksanud ära oodata Monica ja Madli Liis, Viktoria sai tagasi oma ratta, et koju sõita. Joonistusi ma ei küsinudki... kui meeles on, siis homme peaks küsima.

Mis me õppisime?
Karjas kimamine kuhugi ei vii õigesse kohta.
Ka Kristjaniga saab eksida eikuhugi.
Instruktsioonide järgimine on keeruline.
Ohtusnõuded unustasime ahjupeale - polnud kiivreid ja helkurveste, ka õpetajatel. Nimekirjast rääkimata.
Pool klassi oli puudu.
Sipelgamägi on kuskil nö ladustavate tulevaste tuulikute juures.
Joogivesi õpetaja autos kulus marjaks ära ja sodi tuli ka õpetajal prügikasti viia. Õunakott oli see boonus selle eest.
Guugel paneb karjääris pada.
Mõned lapsed ei julge kanuutada, mõnel lapsel pole jalgratast.
Laiskus on ikka ka probleem.
Karjäär on põnev paik, kus on võimalik kala püüda, seeni korjata, matkata ja niisama loodust imetleda. Isegi kui see on tehismaastik.
Ja oli paras pingutus... ei miskit üle mõistuse ning meeskonnatööd oli vaja ka kohe kindlasti teha.

Viimane paatkond maabub.

Ah jaa, need sirges reas sõitjad osutusid politseinikeks, kes meie ohtusnõudeid eiravat sõitu pahaks panid ja lubasid koolile esildise kirjutada ja meid korrale kutsuda. Nii selgus Lembitu küsimusest esmaspäeval...Saime oma veast aru - ma(me) enam ei tee.....

Koolitus "Õpetaja loob ja jagab" Toila Gümnaasiumis

Nende teadmistega kipub nii olema, et kui ei jaga, siis kattuvad nad tolmukihiga ja paigutuvad kusagile aju sellisesse soppi, kus nad uinuvad. Miskil hetkel märkad, et oled tallanud oma igavat rada ja pole neid nagu märganudki. Sestap panen kohe kirja ja siis on nad vähemalt siin olemas. Mitte et ma nüüd oma postitusi eriliselt scrollinud oleks, aga ehk kunagi ... kui vaja peaks olema. :) Vot see oli nüüd ilus - KUI ja VAJA.
Vaja on see paberiuputus kuidagi süstematiseerida ja klass korda saada.
Vaja on oma klassile teha ennast tutvustav leht, mida 3. septembril täita.
Vaja on hakata mõtlema tundide peale, tunniplaan esimeseks nädalaks eile juba laekus.
Vaja on seda lõimingukursuse süsteemi mõelda.. et mille eest nad punkte saavad ja mis üldse toimuma saab. Homo sapiensi raamat jalutab ka kusagil Jüri juures... seega jäävad videod.
Vaja on mõelda selle filosoofia kursuse peale - uskumatult populaarne kohe, muudkui imesta neid noori.

Niisiis . DIGIMAAILMA tarkused.
classtools.net - loosiratas
https://www.classtools.net/
See keskkond on seotud Russel Tarri ajalooõpetamisega - activehistory.co.uk
diagrammid ja muu selline, mida teha ja kasutada ...

Kiirklahvid pole mu kõige tugevam külg - aga siis õppimiseks F5 on refresh...

QR aaretejaht , mida me Karisega ka eelmisel koolitusel tegime, on seal kenasti olemas...Muudkui teed  koodi ja paned need kuskile mööda koolimaja ja siis lapsikud otsivad ja saavad sealt küsimuse ning vastavad.

Answergarden.ch
näiteks ajurünnakuks, kus osalised lisavad oma ideed või siis teemaga seonduvad sõnad...

• seadetest saab valida 20 ja 40 tähemärki
• kasutada näiteks esinemiste tagasisidena
• anonüümne keskkond
• enne kui salvestada, saab õpetaja seda ka tuunida ja ebakohased sõnad eemaldada.

e-koolikott

endine koolielu paneb varsti ka pillid kokku ja kolib sinna platvormile ja seal on vaja tuulata,et leida endale miskit põnevat :)
õpikud
internetipõhised õpetajate poolt koostatud harjutused;

Taskutark
põhikooli materjalid
õppevara ka lastevanematele, et mida nende maimuke oskama peab;

TEBO õpiveeb
muudkui tee ja toimeta... seal mul ikka materjali on;

Learningapps
https://learningapps.org/createApp.php
seda olid õpetajad kasutanud, aga mina väga tugev ei ole...aga midagi kontimurdvat ei paista olevat, saab hakkama.

Padlet.com
sein, kuhu koostöös lisada materjale ja tekitada nii ühine õppimisväli, saab kommenteerida teiste töid ja üles laadida erinevat sisu alates videotest ja piltidest kuni linkide ja muu selliseni.
See koostöisus tunduski olevat võti ja õpetaja näeb, kes mida lisas ning saab hinnata.

Puzzlemaker.com -
http://www.discoveryeducation.com/free-puzzlemaker/
einevat tüüpi ristsõnad
Aga ristsõnadeks sobib ka The Teachers Corner

Väga väikestele siis lastejaam.err.ee

Looduskaamerad ja nende jälgimine - kevadel

Baamboozle.com

• meeskonnad -  kuni 4 meeskonda;
• võimaldab lisada pilte - NB! autoriõigused.
• saab kasutada nii õppimiseks ja harjutamiseks kui ka teadmiste kontrolliks;

Plickers.com
Meie Tiina Pau kunagi tutvustas seda ja Jüri isegi kasutas, aga vahepeal on see võimalus taas tolmukihi alla mattunud...

• valikvastused (kuni 4 valikut)
• üles see täht, mida tahad valida
• tuleb luua konto, alla laadida app ja koostada küsimused+ jälgida, et telefon oleks laetud, nimed sisestatud programmi;
• õpetaja näeb õigesti ja valesti vastanuid, saab panna vaatamiseks graafiku... võib ka ilma lisanditeta;
• kui laps näeb, et tema vastus on loetud, siis leht lauale;
• sobib ka küsitluse läbiviimiseks;
• saab valida ka valikute asemel õige või vale väide versiooni

Quizizz.com

https://quizizz.com/

• analoogia kahoodiga
• igaüks saab omas tempos toimetada;
• nimed
• vanemale saatmise võimalus (aga ka lapsele endale tagasisideks, et õpi  veel)
• tulemuste säilitamise võimalus;
• palju materjali juba ees olemas;
• vabavara, saab kaustadesse koguda, süstematiseerida jne

 Ja siis kodutöö ning oligi kõik. Igatahes mõistlik, et asi kestis 3 tundi ning oli kompaktne, tempokas, sisutihe. Ja pilte ma ei teinudki. Uskumatu.
Tulin koju ja olin kohe rahul, et ma viimasel minutil regasin :). Viimasel sõna otseses mõttes, sest esmaspäevasele koolitusele panin end kirja pühapäeval kell 23.30...

Sügisemärgid on õhus - lehis muutub kollakamaks, pärnadel on tekkinud nagu värvitud salgud, selline kollane oksake keset veel üldiselt rohelist tausta, roheline värv alustaimestikus hakkab pruuniks minema, autole kukub esimesi kollaseid kaselehti, aias potsatavad maha ploomid ja õunad, tomatid kasvavad lõhki, püüan võidelda kurgiuputusega süües neid salatina igal võimalikul ja võimatul juhul ...
Alustasin uut projekti - pildista iga koolipäeva algust klassi aknast. Saab laheda rea kokku aasta lõpuks.

Sügis koputab uksele

Valmivad ploomid ja kreegid, juba on kukeseenigi :). Tomatid ja kurgid, mustikad metsas.

Võtsin kätte ja käisin Rääsas metsas luusimas. Ja mustikaid oli ka, peaks ikka mõne karbi endale külma saama, et siis hea smuutitada. Küllap tuleb neid halle hommikuid, mil värvi kuluks hakatuseks ära. Ja mis viga praalida... uus sügavkülm ju nurgas olemas :). Kõige toredamad on ikka need va põdrakärbsed, keda ma oma juustest nüüd aina nopin ... Spike oli ka nii rõõmus, et oleks heast meelest kohe lolliks läinud, jooksis mööda metsa, nuusutas põõsaid ja jooksis elu eest... Oli hea vaadata kohe oma vabadust lustivat koera. Eks ta üks seltsiloom ole...

Nädal kooli alguseni ja järgmine laupäev on juba september. Aeg on põnev fenomen...

Kremli ööbikud

Sergei Jessenin " Milleks.."

Milleks punakuldseis põõsais nuuksed,
soov, et viimne habras jälg ei kaoks?
Sinu kaeravihuvärvi juuksed
uneski on kauged minu jaoks.

Meelde jäi su marjamahlajume,
mille õrnus kauniks tegi sind.
Olid puhas nagu karged lumed,
ehakuma kirgas kiirtepild.

Silmaviljaterad pudenesid.
Nime kõla kadus minu eest.
Ainult kortsund sall mul hiljukesi
lõhnab veel su puudutuste meest.

Siis, kui vaiksel tunnil koit kesk katust
kassina end peseb, kuulen ma
vetehaldjaid minu armastatust
kõnelemas saja tuulega.

Siniohu sosin vahel veenab,
et sa olid unistus ja luul.
Aga kas see uskumast mind keelas
sinu nõtket pihta, olgu, suud!

Milleks punakuldseis põõsais nuuksed,
soov, et viimne habras jälg ei kaoks?
Sinu kaeravihuvarvi juuksed
uneski on kauged minu jaoks.

Kuidagi kurb ja lõikav oli vaadata skypes Ingridi poolt enda taandamist kõigist meie vestlustest...Miski lõplik ja valus ja nutmaajav. Kik üldine paistis ta veel olevat... ehk siiski jaksab meiega kaasa tiksuda, mis sest et eemal.

Eilsed emotsioonid olid võimsad. Alates ilmast, mis laskis taevast alla kõike, mida see aastaaeg võimaldas - alates kergest sabinast kuni raheterade laviinini  koos helesinise taeva, päikese, imeliste õhtupilvede, vikerkaare ja äikeseni. Ja siis pani meid külmast vabisema juhuks kui me poleks ise vaimustusest seda teed minna suutnud.
Aga hoolimata ilma tujukusest , olid inimesed (enamik, et mitte olla valetaja kasutades sõna kõik) soojad ja toetavad, lauljad-tantsijad vapralt raskusi trotsivad, Avandi professionaalne ja selgelt üüberhea, noored värsked ja pisut ehk oma rollist tingituna kuuluse poolt kammitsetud ning segaduses - mida me siis ikka tahame sellest maailmast? Kuulsust? Au? Hingerahu või raha? Võimendist ja trummikomplektist rääkimata. 
Ja paralleelse teemana jooksis inimene šõubisnesis, mis temaga seal juhtub... Aeg ja süsteem lisamas omapoolset nüanssi. Kuivõrd oskame näha perspektiivi ja arengut oma tormilistes kahekümnendates, mil maailma ahvatlused tunduvad olevat veel värske kraam? 
Laulusõnad kui kest, mis mmeid ümbritseb ja kuivõrd me üldse paneme seda kesta tähele? Etenduses oli möödunud sajandi viimaste kümnendite glamuuri ja aegade muutumise valusat kibedust...keegi võidab ja keegi kaotab... kas võitjad võidavad hiilguse või kõrgemat klassi halli keskpärasuse? Poliitiline korrektsus kui diktaator ja vaikne tsensor meie selja taga...

Kurja, kirjutasin ju lõuna ajal, aga...kuskile kaos see lugu. Et siis lugu oli ka Jaagu naistest ja tipus olemise üksindusest, sõpradest ja vaenlastest ehk kes on transamees ning kas transamees on ka staari sõber... Ja muidugi kuulujuttudest nagu näiteks Gunnar Krapsi seitse korda öö jooksul, mis legendina elab lausa oma elu. Labasusest ja paroodiast, maitsete erinevusest ning kürgest ja madalast kunstist.

Ma tahan Jaagult last! - kõlas kuskilt servast. Geenide edasikandmine kui pühadus ja võimalus staari paljundada? Venemaa kontserdituuride taga olid KGB karvane käsi, kes keelas ja lubas , et omada võimu inimeste üle.

Pean hakkama minema - Ruunavere ootab. Pärast kirjutan edasi.

Tööpostil

Kui kooliaasta kadus nagu niuhti, siis puhkus kadus niuhti-niuhti-niuhti. Sai leiba küpsetatud ja Arma vahet jõlgutud, ujutud ja rattaga kimatud, pulmas ja Pranglil käidud. Loetud paar raamatut, vaadatud seriaale ja magatud kella kümneni.
Eile kui Rutjal ujumast tulin, soe tuul mu keha paitas ja imeline värvidemäng taevas oma otsi kokku hakkas tõmbama, laps keset seda ilu mööda mereäärt ratsutas, vaikus ja üksikud akendest paistvad tuled hinge paitas, taipasin järsku, et olen nii õnnelik, et isegi viriseda ei oskaks millegi üle. Et on olnud vaikne kollase liblika suvi täis tillukesi elamusi, mis elu mõnusaks teevad, aga ei kõiguta su olemise alustalasid.
Ja tühja sest, et tuleb hakata tööle, see paneb proovile tahte ja toimekuse, et Kreeka projekt ju saab rahastuse... ning et ega see ise kõige koordineerimine just kõikse lõbusam ettevõtmine ei ole. Umbes, et viinamarjad on hapud. :)

Kaalumine saab toimuma 23. september - hetkel toimib küll, olen kaotanud 12 kg ning iga kord kui kilokene alla saab rõõmustan nagu laps.

Kui klassi uksest sisse astusin, siis oli see segadus , mille suveks jätsin kenakesti kainestav.. kolme pingirea jagu pabereid, ajakirjad ja raamatud... töölehed ja prinditud asjad... uhh. lisaks laua pealne segadus. Kell klassi seinal tiksub ühtlaselt hingates ikka omasoodu. peab seinad puhtaks tegema, kaustad üle vaatama, ostetud sotsiaalmeedia raamatut lugema, Romanovid on pooleli, punasesõstra mahl ja tänane rattasõit, Spike ootab tähelepanu jne. Palju õnne argipäevaks.

Elu on ilus.

Kõik, mida vajad, tuleb su juurde
ühel või teisel varjatud kujul.
Kui tunned ta ära,
saab ta su omaks.

Kõik, mida tahad, tuleb su juurde,
tunneb su ära ja saab sinu osaks.
Hinga, loe kümneni.

Hind selgub hiljem.

Doris Kareva

Aastatel on tiivad, mu armas (Ellen Niit)

Aastatel on tiivad, mu armas.
Päevad lendavad peost nagu linnud.
Sügis on käes ja kurgede kolmnurgad
kluutavad lahkumist taeva all.

Kask pillutab lehti kargesse päeva
ja öösel sajavad tähed taeva tähispuust.
Tule, kogume kokku, mis andis suvi,
maitseme viljade magusat
ja paneme tallele küpsenud seemned.

Oh, armas, las jääda sinna sekka
paar ruskavat lehte sellest sügisest.

August

Olete esitanud Erasmus+ üldhariduse valdkonna strateegilise koostöö projekti taotluse. Vabandame, et otsuse laekumine viibib. Sihtasutusest Archimedes mitteolenevatel tehnilistel põhjustel, seoses e-taotlusvormidele üleminekuga, on Euroopa Komisjoni ametliku otsuse kinnitamise tähtajad edasi nihkunud.

Senikaua ei ole meil ka õigust ametlikku otsust välja saata.

Teie projekt on hetkel reservis, kuid piiratud eelarve tõttu ilmselt rahastust ei saa.

Niisugune on siis kaua oodatud teade. Ma ikka natuke lootsin, et ehk seekord läheb kuidagi paremini, aga nagu miski needus on peal, mitte ei lähe...proovid nii ja naa, ponnistad ja näed vaeva ning siis .. on ees piiratud eelarve ja muu siuke.

Juuli lõpu pidu ja pillerkaar on läbi - pulmad ja reis Pranglile... Meretagune maailm on ilus ja omapärane, nüüd on ees töö, aruanded ja veel tööd... iseenesest suht rõõmutu lugu. Loodame, et Kreeka projekt ikka rahastuse saab... 

Olin selle hea eluga lausa pool kilo juurde võtnud, aga väljas on selline leitsak, et mitte kuidagi ei suuda end sundida õue minema. Saarel oli ses osas mõnus - paarkümmend kraadi sooja ja jagus. Sääski muidugi peoga juurde, et elu lõbusam oleks. 

Ja need lõõtsatüdrukud.

Ja teater - Eestirand ning selle lugu ilmasõja hämarusest.

Hülgesupp sadamas kalamaitselise loomaliha ja pisut hanguva rasvaga.

Lehma mängimine.

Konnad teel ja minu pelgus nende suhtes. Öine ujumine ja varahommikune kümblus. Mei oli kargelt külm - oma kümne kraadi juures ja sisseminek nõudis pisukest eneseületamist.

Suutsin siis alkoholist eemal püsida, muidu oleksid ehk kaalunumbrid olnud hullud....

Autokastis puupinkidel sõitmisest pisut hellaks muutunud istmik, käänulised külavaheteed ääristatud kiviaedadega. Pisut räämas puhkekeskus - ämblikuvõrgud, hommikune kuke kiremine, lagunevad kraanid, kitsuke saun järsu astmestikuga...

Eestimaa suvi ja selle kuumus... Juba nädali pärast peaks hakkama tööle... kui külmemaks ei lähe, siis on jama küll...