Kremli ööbikud

Sergei Jessenin " Milleks.."

Milleks punakuldseis põõsais nuuksed,
soov, et viimne habras jälg ei kaoks?
Sinu kaeravihuvärvi juuksed
uneski on kauged minu jaoks.

Meelde jäi su marjamahlajume,
mille õrnus kauniks tegi sind.
Olid puhas nagu karged lumed,
ehakuma kirgas kiirtepild.

Silmaviljaterad pudenesid.
Nime kõla kadus minu eest.
Ainult kortsund sall mul hiljukesi
lõhnab veel su puudutuste meest.

Siis, kui vaiksel tunnil koit kesk katust
kassina end peseb, kuulen ma
vetehaldjaid minu armastatust
kõnelemas saja tuulega.

Siniohu sosin vahel veenab,
et sa olid unistus ja luul.
Aga kas see uskumast mind keelas
sinu nõtket pihta, olgu, suud!

Milleks punakuldseis põõsais nuuksed,
soov, et viimne habras jälg ei kaoks?
Sinu kaeravihuvarvi juuksed
uneski on kauged minu jaoks.

Kuidagi kurb ja lõikav oli vaadata skypes Ingridi poolt enda taandamist kõigist meie vestlustest...Miski lõplik ja valus ja nutmaajav. Kik üldine paistis ta veel olevat... ehk siiski jaksab meiega kaasa tiksuda, mis sest et eemal.

Eilsed emotsioonid olid võimsad. Alates ilmast, mis laskis taevast alla kõike, mida see aastaaeg võimaldas - alates kergest sabinast kuni raheterade laviinini  koos helesinise taeva, päikese, imeliste õhtupilvede, vikerkaare ja äikeseni. Ja siis pani meid külmast vabisema juhuks kui me poleks ise vaimustusest seda teed minna suutnud.
Aga hoolimata ilma tujukusest , olid inimesed (enamik, et mitte olla valetaja kasutades sõna kõik) soojad ja toetavad, lauljad-tantsijad vapralt raskusi trotsivad, Avandi professionaalne ja selgelt üüberhea, noored värsked ja pisut ehk oma rollist tingituna kuuluse poolt kammitsetud ning segaduses - mida me siis ikka tahame sellest maailmast? Kuulsust? Au? Hingerahu või raha? Võimendist ja trummikomplektist rääkimata. 
Ja paralleelse teemana jooksis inimene šõubisnesis, mis temaga seal juhtub... Aeg ja süsteem lisamas omapoolset nüanssi. Kuivõrd oskame näha perspektiivi ja arengut oma tormilistes kahekümnendates, mil maailma ahvatlused tunduvad olevat veel värske kraam? 
Laulusõnad kui kest, mis mmeid ümbritseb ja kuivõrd me üldse paneme seda kesta tähele? Etenduses oli möödunud sajandi viimaste kümnendite glamuuri ja aegade muutumise valusat kibedust...keegi võidab ja keegi kaotab... kas võitjad võidavad hiilguse või kõrgemat klassi halli keskpärasuse? Poliitiline korrektsus kui diktaator ja vaikne tsensor meie selja taga...

Kurja, kirjutasin ju lõuna ajal, aga...kuskile kaos see lugu. Et siis lugu oli ka Jaagu naistest ja tipus olemise üksindusest, sõpradest ja vaenlastest ehk kes on transamees ning kas transamees on ka staari sõber... Ja muidugi kuulujuttudest nagu näiteks Gunnar Krapsi seitse korda öö jooksul, mis legendina elab lausa oma elu. Labasusest ja paroodiast, maitsete erinevusest ning kürgest ja madalast kunstist.

Ma tahan Jaagult last! - kõlas kuskilt servast. Geenide edasikandmine kui pühadus ja võimalus staari paljundada? Venemaa kontserdituuride taga olid KGB karvane käsi, kes keelas ja lubas , et omada võimu inimeste üle.

Pean hakkama minema - Ruunavere ootab. Pärast kirjutan edasi.