neljapäev, 27. september 2018

TÖF 2018


Traditsioon? Pisukese küll, sest tihe nädal aktiivset toimetamist kandis juba järjekorranumbrit neli (Eestis toimus üritus juba 13. korda). Teaduskeskus AHHAA seadis aasta teemaks „Sada aastat teadust Eestis“ ning sellest kantuna toimusid nädala jooksul Kiviõli 1. Keskkoolis loengud, töötoad ja arutelud. Teadusnädalal leidsid taas tee kooli meie vilistlased Siim Raie, Antti Roose, Valdur Ohmann, Kaja Villem, Jaak Valge ja Mikk Kasesalk, kes tutvustasid oma tegemisi teadusmaastikul, rääkisid põnevatest müütidest ajaloos ning sellest, mis on arhiiviriiulitele peidetud, aitasid mõtestada linnaplaneerimist ,identiteeti kui eneseleidmise keerulist teekonda ning nõustasid, kuidas noorte häält ühiskonnas enam kõlama panna.
Nädal pakkus võimalust siduda ainetunde teadust populariseerivate tegevustega, näiteks gümnasistid said proovida noorematele koolikaaslastele erinevate katsete õpetamist.  Kuidas teha käepärastest vahenditest LED lampi? Millest teha huulepalsamit, mis külmal ajal abiks oleks? Kas piimast ikka saab plastikut teha? Ainetundide raames valmis põnevaid plakateid eesti teadlastest, arendati oskust otsida ning leida usaldusväärset infot, koostati esitlusi ja teematutvustusi. Teadus kui tõsine sõna sai arusaadavamaks ja suupärasemaks.
Reede pakkus teadusmessi näol võimaluse oma tööd koolikaaslastele tutvustada. Suurem huvi ja tunglemine koondus seekord aabitsate ja erinevate aegade koolielu tutvustava näituse ümber. Aitäh 4. klassi lastele selle põneva väljapaneku eest.  
Uudseks formaadiks oli paneeldiskussioon „Kelle aia taha ehitada tuumaelektrijaam?“.  Intrigeeriva pealkirja taha peideti oskus pidada ühiskonnas diskussiooni ning vajadus leida kompromissi tarbimise ja loodushoiu vahel. Õpilased said kommenteerida ja küsida, esinejad kandsid noorteni tiheda mõttevahetuse alates tuumaenergiast kuni kohalike loodushoiuprobleemideni välja. Kokkuvõttes nenditi, et koostöö aluseks on aus informatsioon, austav suhtumine inimeste soovidesse ning valmidus kokkulepeteks ja kompensatsioonideks.
Teadus on nii põnev. Et kuidas ikka banaaniga naela laua sisse lüüa ja mis juhtub, kui käele valada vedelat lämmastikku.. (julged poisid väitsid, et midagi ei juhtunud J). Ja et kuidas plastikpudelist raketti teha… Nädala lõpetas teadusteatri etendus tuhamäel, disko ja jäätis.
Aitäh õpetaja Karin Pohla, kes kooliperet eest vedas või tagant tõukas nagu hetk parajasti nõudis. Aitäh kaasa löömast , kaasa mõtlemast, külla tulemast kõigile külalistele ja juhendajatele, õpetajatele ja õpilastele.

Ääremärkusi kriitika mõttes:
a) noored ei jaga matsu ning ei oska ridade vahelt lugeda, meie põlvkond oli õpetatud sellisel puhul vait olema, praegu esitatakse küsimus - milleks mul seda vaja on? Milleks on vaja kultuuri ei osanud ma küll ealeski küsida, see oli nii endastmõistetav nagu hingamine, Sirp ja Gustav Naan.
b) ega nad ei pingutanud küll... need minu kaheksandikud. Poster oli ju valmis, aga ei mingit huvi või soovi oma tööd teistele tutvustada. Ja nii nad siis seisid seal troppis nagu tropid. 
c) pool klassi kadus tuhamäele jõudmata ning ega mingit karistust ei järgnenud. Pole olnud jaksu sellega tegeleda.
d) jäätis kätte ja koju punuma. Ma imetlen Karini entusiasmi ja pühendumus, stoilist rahu ja usku noorte avanemisse. Aga paneeldiskussioon oli tõeliselt lahe. 













Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar