Jaanipäev

Põrgust paradiisi on üks väike samm...

Jalka MM - Saksamaa-Rootsi 2: 1 Saksamaa otsustav värav tuli 15 sek enne lõppu.
Jaanilaupäev läbi piltide...

Iseenda valitsemine on ülim valitsemine. Seneca

Olen sel nädalal tubli olnud, kohe nii tubli, et ostsin oma külmikusse kümmekond jäätist. Ka tänane 5 km rattaga sõidetud ja mulle tundub, et järgmisest nädalast peab ringi suuremaks tegema, et oleks pinget. Tänahommikune enesetunne oli igatahes reibas. Kuigi uni oli katkendlik.

Ostsin kapsast ja kaks avokaadot, tomatitki on ja mureleid... ehkki ma pakun omaenese tarkusest, et need on liiga magusad.
Olen aastatega kogunud hulgi isasugu tarkust. Näiteks juua hommikul kell 6 klaas vett. Nelli ja feng shui tarkus. Teine nõuanne on pool tundi enne söömist juua klaas vett. Täidab kõhtu. Ma olen oma kümnepäevase paastu tarkusest teadlik, et vesi tõesti on söök. Siis et juua tuleb sooja vett - see oli see yingyang salongi tarkus. Siis et peale kuute ei peaks sööma, selle tarkuse on takadest targemad ümber lükanud... aga ma olen pannud tähele, et toimib küll...

Siis on mul veel hea raamat - Romanovid. Loodan selle suvega läbi saada...915 lehekülge. Nagu üks õpilane tähendas - ajaloo raamatud on ikka jube paksud.

Täna oli õppenõukogu - selle aasta viimane. Täiendavate tööde ja lõpetamiste jutu lõpuks oli pealiku kõne. Meile. Et tema ja juhtimisvead ja roosadest prillidest vabanemise aasta. Ja et me ikka oleme õppimiskallakuga kool, kus õppija on keskne - ehk siis õppijakeskne kool...ja Hattie on kinnitanud, et traditsioonilised meetodid klassis enam ei toimi... Samas on minu jaoks pisuke vastuolu ajuteaduse (Grete Arro) ja selle John Hattie teooriate vahel, mida ma veel kokku panna ei oska...

https://visible-learning.org/hattie-ranking-influences-effect-sizes-learning-achievement/


Karl-Gustav sai matemaatikas 1 punkti....Mis on selle taga? Ometigi oleme ju õpetajana kinnitanud, et õppekava on läbitud ja tulemused saavutatud. Totaalne ignorants - et mul ei ole seda ainet nagunii vaja? Meie süsteemitu süsteemi produkt, kus süvenemist ja vastutust napib? MIs segab meil olla kursis kogu maailma tarkusega? Mugavus. Aga ka minu ööpäevas on vaid 24 tundi ja kuidas ma ka ei püüa, ilma magamata ma ei oska. Padi on mu kallim, keda tahan kallistada ikka igal ööl. Aga pealikule peale vaadates oli selgelt näha ta mõru maik ja skepsis ja illusioonideta alasti nukrus. Ma tean, et algul tuleb OMA kapsamaa ära kõblata, aga ikka oleks tahtnud kuidagi lohutada. Oma kapsamaa - see on mu segi klass, pooleli olev paberitöö (aastahinded õpiraamatusse, hinnangud arengukaardile, üle kontrollida kümnendike hinded, süsteem oma töölehtedes ja mappides jne).

Vaatame peeglisse... mida ma olen teinud, et nad seda teeksid? Et iga pakkumine on põrkunud naljaks pöörasmisele ja pinnapealsele sooritusele. Olgu see siis poiste video Europarlamendi saadiku elust või siis suutmatus õpimappi rühmas kokku saada.
Mul on kurb, sest noori, kellega koos avastada uusi maailma saladusi, on üha kasinamalt. Tavaliselt piirduvad nende soovid miinimumiga, mille taga sama minimaalne pingutamise tahe. Et siis nüüd ise nagu ikka ei ole süüdi? Milleski kindlasti olen. Juba kasvõi selleski, et juba 38 aastat olen õpetajana töötanud. Sinisilmsust enam ei põe, maailmaparandamist võtan mõõdukalt, iga hinna eest ambrasuurile ei visku.
Sain ka vastu näppe, et TEBO õpiveebi enam ei rahastata, küll Tiina leiab endale uue keskkonna. Selle asemel on FoxAcademy.... mis mina sellega peale hakkan? Hakkad juba oma süsteemi sinna saama, aga siis tõmmatakse vesi peale. Eks ma ellu ikka jään, aga üks võimalus minu jaoks vähem... Moodle? Mulle see eriti ei meeldi.... ja UTA pole just väga populaarne  - seega noorte oskus iseseisvalt hakkama saada, on kasin. Eks mul endal ka (vt oma hakkamasaamist AppInventoriga).

Ühesõnaga - tunne on räbal. Kuigi seda ei ole seal tunnete raamatus olemas, ikka on räbal. Pealikul on räbal, õppejuht Pilvi vangutab pead, et kust see segadus tuleb... Helena poetas, et tuleks trahvima hakata, kes segadusi korraldab... kõik on ühel nõul, et nii rasket aastat pole enne olnud.  Ega ei mäleta jah.

Kuskile pean nüüd kirja panema selle ka, et lubasin Hälisele töötuba teha. Mingil vihmasel hetkel tuleb ka see läbi mõelda. Homme lubab vihma. Teen seenesalatit ja olen kaine rool.

Tänane ujumine on veel tegemata, homme lubab vihma ja põlv valutab...

Siirdume parem Romanovite suguvõsa loo juurde, seda ma tean, et neil on olnud veel keerukamad valikud :)

Nädal

Ikka 113, aga noh - vähemalt juurde ei ole tulnud... :P
Leidsin enda kohta termini - igal esmaspäeval alustav kaalulangetaja. Njah. Karm, aga õiglane. Eelmise nädala rattakilometraaž oli 25 km. Ja kolm ujumist. Niivõrd kuivõrd lained on lubanud. Eile oli jälle Spike minuga punes - lained ei lasknud tal kaugele ujuda ja samas ei tahtnud ta lasta mul ka lainetesse kaduda. Nii ta siis aina alustas, jõudis minuni - vaatas oma pruunide silmadega mulle otsa, et kas sa näed kui raske mul on, tule välja. Siis läks riiete juurde ja püherdas need liivaseks. Nii et kui välja tulin (peamiselt selleks, et imelist taevast pildistada), siis alustasin märgade ja liivaste riiete raputamisega. Kurivaim ... ütleks köster Julk-Jüri.
Kuidas ma ennast tunnen? Hmm... pisut võhma ehk on juurde tulnud. Et jalg kuidagi vähem valutaks? Ei, seda veel ei ole.. Aga eks see nii olegi, et kaal tuleb hobustega ja läheb härgadega... aeglane pidigi parem olema... Kuid nii aeglane?? Aga ega ma ju ka hullult pingutanud ei ole... ole nüüd aus endaga.
Teeme diili, et kui saan 40 kg alla, siis lähen kuhugi kaugele reisile? Tahad? Et kuhu? Maalisin endale seda Chaneli kleidis naist silme ette, aga pilt kusagilt Lõuna-Ameerikast? Deal? Lubadus ?

Sain 10 päevaga raamatu Valentina Nõlvakust kui ellujääjast loetud. Uskumatu kannatuste rada poliitiliste olude keerises. Orvuks jäämine, nälg, lastekodud, ülekohus, mida ahnus ja kadedus võivad sünnitada, kaebamine ja oskus ellu jääda, töökus, üürikesed õnnehetked vaheldumisis aastatega täis ränka võitlust. Kaotas kaks last - ühe imikuna, teise võttis valgeveresus.. Aga mitme mehega tal need lapsed olid - see lugemine läks kuskil nelja juures sassi... Inimesed tulevad su ellu ja kaovad, jättes jälje emotsioonidest, mis nendega seotud. Imeline, kuidas nad jalgsi viskasid ühest paigast teise... ma ju kohalikuna tean vahemaa pikkust Mustmättalt Unikülasse...või Jõhvist Toilasse. Keeruline oli elu teenijana ja käsualusena, kuidas osati ära kasutada sinu muret ja valu, et endale kasu lõigata. Alkohol ja alkoholism ... Varanatuke ja oma.. Mis tunne on olla üksi suures ilmas ja teada, et loota saad vaid endale? Lapsed ja vastutus, üle jõu käiv töö, uskumatu kohusetunne... kindlasti teeb mälu ka auke ja teatud asjad sumbuvad kokku emotsioonideks, mis kuskil mälusopis tallele pannakse. Mõni asi on nii valus, et meenutadagi ei taha. Vanaisa ei rääkinud mulle kunagi oma vangilaagri aegadest, vanaema mälestused on olemas... Ja ema ei taha ka meenutada... ehk peaks sundima? Need detailid - õemees põranda alla kaevatud punkris ja põrandateki peal mängiv laps...ta mäletab raudsaabaste üleastumist ja KGB meeste kärkimist.
Ja kaebaja saab oma palga... maja põlenud, üks laps uppus ja teine astus miinile, naine hullus ja mehele jäi karistus. Huvitav, kas sellest ajast on pärit ema soov alati pimedaga akende ette rasked kardinad vedada, etmiskit ei paistaks kõrvalistele silmadele...?

Hakkasin lugema "Eesti tunded. Sõnaportreed." Ja esimene tunne on kohe kadedus. Kadedus kui surmapatt. Must kadedus ja valge kadedus. Kadedus kui tõukaja ja tõmbaja. Kadedus, et kuidas on Naumova saanud nii saledaks... näen ju küll, et ta vuhib kõndida ja leemetab higist, aga ikka kade... :) . Tahaks ju ka , aga ilma selle vaevata.... Ratsa rikkaks, kohe, nüüd ja praegu :). Natuke arooniline mina...Mine kasvuhoonesse.

Häbi, häbi

Aga häbiga saab läbi....
Rattaga eile sõitsin, aga kirjutamata jäi. Kreemitasin ka :). Kuidagi kipub olema kolme asja päeva paljuvõitu.
Täna sai viis vorsti nahavahele.. tummine tunne on kohe. Ja maohaavad saan häbist, et ei suuda kuidagi end söömisest võõrutada. Iidne kahevõtilus - mina ja toit... Istusin eile Põhjakeskuses ja vaatlesin inimesi, kes mööda jalutasid, et ilus vaadata kui on trimmis ja traksis ja siis mina nagu hunnik rasva. Oli natuke hale endast ja mis sa muud oskad ikka teha kui osta meesinepit ja siis juustu mugida. No ja kõht ikka üle püksivärvli võdisemas. Puhta pael.

Tegelikult on aknataga suvi ja nii ma siis ostsin ära oma kontserdipiletid Kremli ööbikule ja siis regasin end Ettevõtliku kooli suvekooli. Ootan endiselt vastuseid, et kas mõni projekt saab ka rahastuse ehk ei. Ega palju ei ole enam oodata ... miski nädalike või nii...See kuu aega puhkust tundub kuidagi nadi ja lühike, aga ootan ikka... Enamik inimesi ei saa suvel nii pikka pidu, miks siis minagi...Selle aasta suvi on eriline, sest päikest on keskmisest rohkem.... esmaspäeval küll pisut müristas ja sadas, kuid seda maikuist vihmatust ei tee üks sahmakas veel olematuks. Vihterpalus põleb suur maa, FB näitab nukraid pilte põlengust ning manitsetakse loobuma grillimsest looduses... Jaanipäev on juba nädala pärast ja see teeb murelikuks, sest enamasti ei ole napsisel pidulisel piisaval mõistust loobumaks sest tuletegemisest...

Olen jõudnud oma raamatuga viimasesse sajasse lehekülge. Laagrist lahtisaamine ja tagasipöördumine tsiviilellu...Kui kirju võib olla inimese saatus. ja see ilus lause.. kui üürikesed on elus õnnehetked ja pikad murepeatükid ning ainult siis kui sellest aru saad, oskad hinnata minuti õnne tähendust ....

Reede - esimene nädal koolivaheaega läbi

Peaks olema, et siis 18 päeva veel - kribamine - kihuvtamine-kreemitamine. Eile jõudsin mäest üles juba nii, et hing ei olnud enam otseselt paelaga kaelas ja vere maitset suus. Ujumine on ka mõnus ja rattasõit mehe rattaga hoopis teine tera võrreldes minu enda kriuksuga, mis tee ääres koerad haukuma ja hobused lõhkuma paneb.
Suutsin eile siis viimasest südaöisest söömaajast hoiduda lubades endale, et hommikul praen liha. Aga hommikul magasin nagu alati ja nii see siis jäi. Lõunaks on kaasas vaid kodujuustu tops ja kaks banaani. Eks siis söö, kui koju jõuan.

Eile oli esimene üle-eestiline koordinaatorite päev Järva-Jaanis. Seesama Raigo, kellega oleks tulnud koostööd arendada Innove projekti raames.  Raigo Prants on noorem ja püssim kui Heidi, oli esimene mulje. Ja siis sõnavõtt oli ka nagu Heidi oma - kes kaasa ei tule, ma ei vaatagi nende peale ja las nad siis olla kui nad ise suudavad.
Ilus võrdlus - kui on soo kuivendamine ja konnatiigi hävitamine plaanis, siis konnade käest keegi ei küsi. Ei küsi jah, aga liigi rohkuse mõttes peaksid konnad ju ka ikka ellu jääma... või kuidas. Et kas ma siis olen see konn, kelle elukeskkonda kuivendatakse, kes ise ei suuda midagi ette võtta? Valitsus rajab niimoodi tselluloositehast ja rail Balticut, edasirühkivad juhid omale keskkonda...
Olen üles kribanud väljendeid, mida Raigo tarvitas:

• Jookseb käima ja tõmbab käima;
• 22 valikainet valla raha eest;
• kompetentsikeskused (nt ettevõtlusküla koolimajas; selgus et Adaveres see juba on - saadi raha);
• kõige suurem probleem on palsed, kelle eest kõik on ära otsustatud ja kes siis ise miskit ei oska tahta; ka mitte muutusi ja arengut;
• panna kool raha teenima - pensionäride arvutiõpetus, B-kategooria autoõpetus, inspiratsiooniloengud, pindade rent jne);
• MÕK;
• Järva-Jaani Gümnaasiumi arengukava (juht lasi õpetajatel juhuslikkuse printsiibil anda sisendi, kirjutas kokku ja kuna kõik olid nõus, siis on see täitmiseks ja ei kuulu närimisele tagantjärgi);
• õpilasel peab olema mõnus, tal peab olema valikuid, ta peab saama hea hariduse;
• Hindamine tähtedega, sest number hindena on saatanast (no pigem siis mugavuse märk ja tööl ei pea olema mugav, mõnus , aga mitte mugav);
• väide, et töövihikud ja õpikud on ka saatanast, sest õpetaja ei õpeta õpikut vaid ikka teemat;
• koolikella pole neil ka; alguses läks nö katki ja siis võeti maha;
• laste kuvand meie riigist on, et raha ei ole ja raha ei tule, tehaksegi säästuprojekte; 
• parendamise asemel riik eksamitega mõõdab midagi olematut (seda, et kas õppekava on liiga mahukas või ei);
• edikate õpilaste vastuvõtul oli 50 õpilast;
• peale sunnitud üritused (nt spordivõistlused) on absloluutselt olulised;
• projektiplaanid koostavad õpetajad võimalusel kaasatakse õpilaste ideed.

Üldse on saatan kooli loonud, et konserveerida vana...

Head ideed: 

• projektinädalad (seal siis 3 nädalat - loov, mis algab toote disainiga ja lõpeb laadaga, kus seda maha müüa püütakse; siis uuriv - näiteks vähemusrahvused ja nende olukord Eestis, külaskäigud, kohtumised, teemapäevad; liikuv nädal - spordipäevad, matkad, kooli olümpiamängud jne)
• trimestri planeerimine - arvestused, kodused tööd, tunnitööd - kodused ja tunnitööd peaksid andma kokku 50% ja siis arvestus järgmised 50 %;
• tähtaeg on sellest kinnipidamiseks ja kell tundmiseks;
• sipendiumid õpilastele - head sportlased, ainetundjad, õppijad;
• I ja II trimestri järel õpilase-õpetaja ja lapsevanema 360 kraadi tagasiside lapse kohta; sest lapsevanema kohus on oma last arendada (mitte lükata kooli uksest sisse ja siis valmis produkti tagasi saada);
• nõu meie juhile - ma ei näesinu pea sisse, joonista mulle see pilt, räägi, visualiseeri;
• ära mine suure auditooriumi ette, eelista väiksemaid rühmi ja vestlemist silmast-silma veenmaks kolleege;
• lapsed peavad aru saama seostest, põhjuse ja tagajärje seosest eriti;
• Marek Helm ja tema nõuanded juhtimisest (vahetus on juhi jaoks normaalne nähtus, et vältida konnatiigi kujunemist);
• juht seisab oma alluvate eest igal juhul, mis ka ei juhtuks ja mis sorti jama ka poleks tekkinud;
• arvestatud/ mittearvestatud variant projektipäeva tulemuse juurde; tekitada maatriks...
• pildid padletis kui tõestusmaterjal lõimingust; pildid, plakatid, õpilaste tööd jne
• kahepoolse plakati idee - ees on vaataja jaoks mõeldud info ja taga õpilaste tööjaotus, märkmed, töö käik etappidena jms ( on küll ajamahukas, aga igati tõhus); 
• õpilase kaasamine õppetöösse eelkõige läbi enesehindamise, tagasiside ja enesekontrolli (Kristi näide - õpiväljundid, mis on saavutatud ja mis ei ole, laps leiab näited, kolm kriteeriumi valida õpetaja jaoks tõestamiseks, neist üks peab olema suuline; ühte harjutusse lõimiti palju erinevaid õpitulemusi ja kuuendikud olid rahul); 

Ja see, mis puudutas nüüd minu enesetunnet, siis eks ta ole, liikumine teeb head. Mitte et ma seda ei teaks, aga... :)

Soppe rand.... Kibuvitsade õitseaeg .... suvi....

Mis suvi - arenguvestluse küsimused.... tuleb hakata kokku korjama oma kuvandit...

Teine päev, 19 veel jäänud

Eilne päev oli toimekas - koolis, siis ühine aasta lõpetamine Rakveres (koos creme brülega). Kolmekäiguline lõunasöök võttis võhmale, kohe raske oli olla. Eks ma enne sõin erinevaid saiu ja leiba ja snäkivaagen neljakesi... peale suppi oli juba kõht täis. Aga siis veel kala (kohafilee) ja magustoit. Kulukas ikka ka - arve oli 30 euri. Hull lugu kohe. Arvasin, et ega ma rohkem süüa jaksagi, aga näe  - südaööks kõht jälle tühi ja siis läksid viinamarjad ja kommid nagu muiste. Ülesöödud kõhutäis teeb loiuks ja uniseks, patserdad nagu part vaarudes kahele poole.

Eilne päevaplaan sai tehtud - ring rattaga, kreemitamine ja siis see jutt juurde. Õhtul läksin veel ujuma. Alguses oli vesi külm, märg ja vastik. Lained ei lasknud eriti ujumisele mõelda, pigem ikka selline kümblemise moodi. Aga siis sai keha nagu ikka kuidagi aru, et vesi on soojem kui õhk ja nii ma oma pool tundi seal lebotasin. Imetlesin päikeseloojangut merre ja liikusin lainetega ühes rütmis. Koer pidas laineid liiga suurteks, tema sügavale ei tulnud.  Aga pisut ikka ja siis oli auto ta niiske karva lõhna täis... Ütleme nii, et parim parfüüm ta just ei ole. Koju saime umbes poole kaheteistkümne paiku ja ikkagi oli valge ... Põhjamaade valgete ööde võlu on ikka hingematvalt ilus.

Tagasiteel puhkisin mäekallakust üles ja olin üsna hingetu. Treenitus on olematu - on kokkuvõte sellele puhkimisele. Kodus hakkas külm ja pugesin teki alla ning kui kõht sai täis, vajusid silmadki kinni.

Uni kipub kallale ka praegu. Olen täna oma 150 lehekülge seda raamatut neelanud. Ootan kella kolmest koosolekut Kaspariga, et panna järgmiseks aastaks lõiminguplaane kokku. Kristiine KIK-i projekt loodushariduse jaoks sai rahastuse ja 8ndike jaoks on AHHAA ja elekter plaanis.
Kristjan keksis, et ka ühisprojekt Väätsaga sai raha ja lapsed saavad nüüd nädalaks minna metsa hakkamasaamist harjutama. Aga minu projektid?

Püüdsin traalida ka seda salati retsepti (mango-maasika-avokaado-salatilehed ja hapukam õlikaste), aga ei ole varnast võtta. Tundub , et kombineerimise lugu rohkem.
Mango-avokaado-maasika salat - valmistamisaeg u 20 min
Koostisained:
5 tassi noort kapsast - ilmselt võib asendada salatiga
1/2 pikka kurki viilutatuna
1/2 punast sibulat viilutatuna
1 avokaado viilutatuna
1 mango kuubikutena
3 tassi maasikaid viilutatuna
1/2 tassi mandlilaastu

Salatikastmeks:
1 tass viilutatud maasikaid
1/4 tassi mango valget balsamico äädikat
1 teelusikas dinjoni sinepit
2 spl oliiviõli
2 tl värsket tüümiani
1 küüslauguküüs
maitseks värskelt jahvatatud pipart

Valmistamine:
a) sega blenderis kõik kastmeained ühtlaseks
b) aseta salatikaussi kihiti kapsas (salat), sibul , kurk, mango, maasikad, avokaado ja mandlilaastud. Peale valada salatikaste.
http://ripe-life.com/mango-strawberry-avocado-salad/

Strawberry, Mango and Avocado Salad with Honey Balsamic Vinaigrette

Serves 2 as an entree salad with 1/4 cup of dressing

My favorite mangos are the small yellow Ataulfo mangos, sometimes called champagne mangoes. They’re sweet, creamy, not at all fibrous and have a small pit. Their peak availability is during the Spring and Summer months so get them while they last! You can substitute regular lime juice if key lime is not available.

Vinaigrette Ingredients

2 Tablespoons balsamic vinegar
2 Tablespoons extra-virgin olive oil
1 Tablespoon lemon juice
1/2 teaspoon Key Lime juice
1 teaspoon honey
1/4 teaspoon salt

Salad Ingredients

4 cups greens, chopped (I use Romaine and Spinach)
8 strawberries, hulled and quartered
1 small avocado
1 small champagne mango
1/4 cup pecan halves, chopped (optional)
1 grilled chicken breast, sliced (optional)

Directions

Combine all of the vinaigrette ingredients in a 2-cup measuring cup or small, deep bowl. Blend with immersion blender until emulsified. (Check to make sure the honey doesn’t stick to the bottom!)

Alternately: Combine all ingredients except olive oil in a small bowl. Whisk to combine, then slowly pour in olive oil while whisking briskly until emulsified.

Divide greens among two bowls. Add strawberries. Cut avocado in half. Dice each half with a paring knife and scoop out avocado, using one half for each salad. (Video: How to dice avocado) Repeat with mango, dicing half for each salad. (Video: How to cut a mango. I like to dice and scoop mine out just like the avocados.) Add chopped pecans and sliced chicken, if desired. Drizzle with vinaigrette and serve immediately.

Leftover dressing can be stored in the fridge for a week or so. Salad can be prepared (undressed) ahead and stored tightly covered in the fridge for up to 6 hours. (I find the avocado doesn’t brown in that period of time.) Add dressing just before serving.

Saada sõbraks oma kehaga

Käest lastud lodev ja võdisev, mida riietesse toppida on üha keerulisem. Iga ostlemine lõpeb stressiga ja nii ma teen seda peamiselt kusagil väljaspool olles... Kanaaridel või Brüsselis või Amsterdamis... Lubasin oma mentorile, et pean päevikut selle kohta, kuidas mu keha reageerib ja püüan ta tõrjumise ning piitsutamise asemel pisut sõbralikum olla.
Millal ma sulle nii hullusti haiget tegin, et sa nii solvunult kusagile toanurka pugesid ja omaette jäid? Tont seda teab... aga eks ma liiga olen sulle teinud küll.. tuleb tunnistada. Valutavaid kohti on hetkel kolm - õlg - kukkumine jääle kusagil novembris, labajalg - sinna potsatas projektipäeval ipad, nurgaga, valus, siiani... umbes rohkem kui pool aastat ja siis põlv - see kulunud liigesega murelaps, mis ei ole enam rahul selle unarusse jäämisega ning on õigupoolest see, mis hetke olukorra tõsidusest iga päevaga üha jõulisemalt märku annab... kui vaid kuulata tahad. Ära põlvita, ära kükita, ära jookse... jne. Olen oma keha vangis ja samas ei suuda midagi teha ka... kummardada on raske, neljas korrus võtab ähkima, trepid teevad jalad valusaks .. õigustusi tuleb nagu lumelaviin Norras.

Pidin minema rattaringile - selle asemel tegin kaks korda minuti jagu jalgrattasõitu selili voodis, sest eilne suitsukala koos kahe 0.33 saku kuld purgiõllega loksus kuskil sisemuses. Raske. liiges ragises ja selge oli see, et ega need osakesed , mis luude hõõrdumisel tekivad, pole kuskile mujale läinud, kui püüavad nüüd sinna ümbrusesse pesa teha. Ja nii ta siis raguseb. Palun andeks. Kõik need kukkumised ja soojenduseta rajaleminemised ja see suur keha, mida ta talumatu raskusena vedama peab. Kõrvus kumiseb coachi küsimus - kui su keha oleks mõni võõras inimene, kas sa siis teeksid nii talle? Ei teeks ju,aga miskipärast endale teen. Olen sel kevadel alustanud ja lõpetanud oma päevaseid kaalulangetamise üritusi ning ikka maandunud diivanile kiloke ehk kaks raskemana. 113 näitas tänane kaal. Nii palju ma ei mäletagi...isegi mitte last kandes.

Kreemitamine jäi ka ära.. laiskus.Vaatasin ööhämaruses kreemituutut aknalual, pikkust visanud kase kõikumist tuules ja silmad vajusid kinni.
Elamises on taas algamas remont ja see ärritab mind. See igavene segadus ja teadmatus, millal ta lõpeb, kus miskit asub ja kuidas paindlikuks jääda. Mnjah. Kas peaks ka Xanaxit võtma? Kunagi see ju kirjutati mulle välja. Kui selle kolaka naabripoes sain. . . ja peapõrutuse.

Mis ma veel oskan su reageeringutest tähele panna. Sul ei ole hea kui ma maiustan, aga aeg-ajalt on kommid kuradi ma moodi käeulatuses. Ja siis on see, et tühja kah, olen nagunii paks ja kole, ega see üks komm mind ka enam hullemaks ei tee. Aga vist teeb. Kui numbreid uskuda. Varsti on ainult kartulikott see, mida selga mahutan.

Kuidas me siis nüüd niiviisi edasi saame... vaim ja keha kui vaenlased, üks ei kuula ja teine ei taha ka olla see tõrjutu. Revolutsiooniline situatsioon öeldi vanasti ülikoolis õppides - alamad klassid ei saa ja ülemad klassid ei taha...
Rattasõit täna tuleb, seda ma võin lubada. ma panen selle raamatu kõrvale...isegi kui vihma sajab. täna on soe... Kas ma randa ka jõuan sind kümblema, seda ma ei julge lubada... kuigi vist peaks.. Vist. MA tean , et see meeldib sulle. Nahk jahutab end ja need hullud kuumahood, mil higistasin kui notsu, on olematuks kulunud. Aga kui see aitab Sinuga sõbraks saada, siis niipalju ma ikka suudan pingutada.

Kohtumiseni homme hommikul.

Juba juuni

Püüdsin eile aru saada, et kuhu on kadunud aeg...aga see Valentina Nõlvaku raamat neelas mu endasse ja nii ma asusin lehekülgi lugema ilma, et oleks eriti muule mõelnud.
Täna on siis koolivaheaja esimene päev ning koolimaja peamiselt lõpetajate ning õpetajate saginat täis. Üheksandikel on jäänud  veel viimane ponnistus - valikeksam. Töötahe on kulunud olematuks. Ehk tsiteerides oma pealikku - laseme juba jupp aega aurudel. Kütus otsas. Mul küll igatahes.

Olen seda va blogi nüüd patuga pooleks pea aasta kribanud. Pilt möödunule näitab, et detsember ja mai on kuud, mil peale töö muuks eriti aega ei jää. Ja ega see päikseline mai ka just eriti töötahet kütnud. Märkimisväärne - neli nädalat ja mõned päevad peale siras taevas päike. Nii ma hakkan küll globaalset soojenemist uskuma. Täpsemalt siis 4. maist kuni 4. juunini ei tulnud Püssis tilkagi vihma...

Koolis seisavad ees muutused. Joosep lahkub meie seltskonnast - tema arenguhüpe läbi kooli sai kogemuse kätte ning kindlasti on kergemat leiba kui pedagoogi oma. Anu sai oma lapsed koolitatud ja asub põhikooli õpetama. Kuhu siis Kadriliis läheb? Maria teeb kaugsuhtest lähisuhte ja siirdub ülikoolilinna Tartusse. Kristjan annab füüsika ja keemia Mallele ja asub ise matemaatikat õpetama. Malle võtab meie koolis ainult gümnaasiumi tunnid. Jüri näikse poole kohaga edasi jäävat. Kõik on väsinud ja nii on ka Kristiine suust veerenud sõnu, et peaks minema hoopis mujale...
Tahaks raputada pead ja öelda, et uskumatu....Kõige enam on kahju Joosepi lahkumisest... seda kõrvalseisja pilku on vahel hirmsasti tarvis. Tükike tervet talupojamõistust. Ehk olen minagi liiga kauaks kooli jäänud ja kaotanud reaalsustaju ja võima maailma asju kainelt hinnata?
See tähendab, et lõimingukursuses tulevad suured muudatused. Uus poiss (Rauno) on literaat ja usuteaduse põhjaga, naine tuleb tal algklasside õpetajaks. Maailma päästmine näikse moodis olevat.

Oleme lapsega avastanud uue ranna - Soppe rand on selline vaikne ja õhtutundidel tühjemapoolne, käisin juba maikuus ujumas. Et siis oleks ajaloo tarbeks üles tähendatud - 28. mai 2018 käisin esimest korda meres ujumas.  Uskumatu. Eelmisel aastal sain ehk korra vette, sel aastal siis juba oma 8 korda käidud. Mõtted hulbivad pidetult peas ja viitsimata ühtegi lõpuni mõelda, hüppan ühelt teemalt teisele.