Häbi, häbi

Aga häbiga saab läbi....
Rattaga eile sõitsin, aga kirjutamata jäi. Kreemitasin ka :). Kuidagi kipub olema kolme asja päeva paljuvõitu.
Täna sai viis vorsti nahavahele.. tummine tunne on kohe. Ja maohaavad saan häbist, et ei suuda kuidagi end söömisest võõrutada. Iidne kahevõtilus - mina ja toit... Istusin eile Põhjakeskuses ja vaatlesin inimesi, kes mööda jalutasid, et ilus vaadata kui on trimmis ja traksis ja siis mina nagu hunnik rasva. Oli natuke hale endast ja mis sa muud oskad ikka teha kui osta meesinepit ja siis juustu mugida. No ja kõht ikka üle püksivärvli võdisemas. Puhta pael.

Tegelikult on aknataga suvi ja nii ma siis ostsin ära oma kontserdipiletid Kremli ööbikule ja siis regasin end Ettevõtliku kooli suvekooli. Ootan endiselt vastuseid, et kas mõni projekt saab ka rahastuse ehk ei. Ega palju ei ole enam oodata ... miski nädalike või nii...See kuu aega puhkust tundub kuidagi nadi ja lühike, aga ootan ikka... Enamik inimesi ei saa suvel nii pikka pidu, miks siis minagi...Selle aasta suvi on eriline, sest päikest on keskmisest rohkem.... esmaspäeval küll pisut müristas ja sadas, kuid seda maikuist vihmatust ei tee üks sahmakas veel olematuks. Vihterpalus põleb suur maa, FB näitab nukraid pilte põlengust ning manitsetakse loobuma grillimsest looduses... Jaanipäev on juba nädala pärast ja see teeb murelikuks, sest enamasti ei ole napsisel pidulisel piisaval mõistust loobumaks sest tuletegemisest...

Olen jõudnud oma raamatuga viimasesse sajasse lehekülge. Laagrist lahtisaamine ja tagasipöördumine tsiviilellu...Kui kirju võib olla inimese saatus. ja see ilus lause.. kui üürikesed on elus õnnehetked ja pikad murepeatükid ning ainult siis kui sellest aru saad, oskad hinnata minuti õnne tähendust ....