Olen varunud omale pannkoogimaterjali, aga pole taigna tegemiseni veel jõudnud... ja väsimus istub ka kuklas.. ei viitsi väga kantseldada. Hirm on ka, et mis siis saab kui... paljugi mis võib juhtuda, ütleb mu kooliõpetaja 30 aastane praktiga ja liigagi hästi on meeles kuidas me ise "natuke nalja" tegime. Käisime kollitamas valgete linadega ja mängisime veesõda kolmeliitriste purkidega kuni lõpuks lasketiirus signalisatsiooni tööle panime. Maruvihane treener tuli ikka kella kahe ajal meid korrale kutsuma. Nii et mul on üsna elav fantaasia omaenese kogemuste baasil.
Kevad on väljas.
Esimene nädal, kus öine temperatuur ainult kergelt oli miinustes ja vahtramahl juba jookseb.
Täna oli Kunstide koolis fotonäituse Fotokraatia avamine. Liisul oli väljas kolm tööd. Päris põnevat värvide mängu, karaktereid ja looduse ilu, põnevaid rakursse. Kiideti seda Liispeti uksega tööd. Oli jah sisukas, et tahaks küsida - mis oli hetk enne ja mis on ukse taga? Kas räämas fassaad on vaid fassaad, mis on petlik silmamoondus ja kuidas see kass nii stoilise rahuga seal istuma sätitud sai. Ja see interaktsioon treppide, uste, käsipuu ja lagunenud krohvipinna vahel.
Päris palju rahvast oli ja Risto Lindeberg ka... võim. Ja täiskasvanud käivad ka pildistamist õppimas. Lahe. Ja Külli koob vaipa.. selline teraapiline tegevus. Kes küpsetab leiba ja kes koob vaipa.... Uhke muster oli.. igatahes.
Hullumeelne nädal. Täis koosolekuid, rööprähklemist, samm sammu haaval liikumist PÜHA TÕE poole. Mida muud me siis ikka otsime kui tõde ja siis õnne ja siis õiglust.
Panen kirja ka selle, et tegelikult on mu usk inimkonna headusesse saanud kuidagi kinnitust, täiesti ootamatult ja uskumatutes olukordades on inimesi, kes hoolivad, kes on su kõrval ja kes ei astu ükskõikselt mööda. Näiteks see mu kinnijäämine lumehange karjääris. Rannel oli see, kellele labidatega öös jalutav inimene tundus kahtlane ja kes abi pakkus ja reaalselt aitas mu sealt jama seest välja. Aitäh. Ja need võhivõõrad - kellele mu morn autos lebamine tundus olevat kahtlane ja kes tulid küsima, et kas kõik on ikka hästi. Tänan teid, tundmatud. Ja nüüd siis Ber, kes on valmis tulema lennujaama vastu ning meid kantseldama kuigi võiks võtta nagu tüütuid sissetrügijaid ja mitte nii palju muretseda. Tuhat tänu. See annab lootust - hoolimine ja tugi on olemas. Maailmas ruulivad HEAD inimesed.
Üks klass on kummaliselt vaikselt hajunud koolipeale. Soojendatakse ahjus pitsat, poisid on söönud ja kraanikauss musti nõusid täis, musa ja live-ülekanded on need, millega noored end lõbustavad.
Ilja laulab ja seltskond trambib kaasa... . Kas peaks keelama? Aknapealne oli täis red bulli...nunuh, tundub, et magamisega on täna öösel kööga. Mu pannkoogitagen on külmkapis ootel... et tubli tunni pärast võib hakata tegema... Ühisest söömisest on saanud vaikne nahistamine seltskondades.
Minu õppetunnid - kontrolli üle, Marjega ma rääkisin, aga muud ei uurinud. Oma viga. Koristajad olid närvis, et teismeliste jõuk omatahtsi majapeal tegutseb. Segadus klassidega, segadus tegemistega, söömine individuaalne. Matid peavad tagasi saama korrektsesse hunnikusse, maja peab olema korras ja homsed 1. klassi lapsevanemad peavad ka kooli nägema normaalses korras. Mitte tiinekate laga.
Söödetud - ajasin Dima ja Saša pitsad soojaks. Tüdrukud tegid endale teed, kusagil allkorrusel (võimlas) on tšill ja hangimine. Joon vett ja ei söö, sest pisut näljane mina püsib hästi üleval ega haiguta... :P
Njah, kontsert klassis... nii kuum...et põletan huuled ...
Aega on nüüd edasi heietada nädalast. Kolmapäeval oli digipäev - õpilased said harjutada erinevate elektrooniliste keskkondade kasutamist ja õppimist kodus, sai magada nagu mõni kümnendik märkis.
Digipäeva planeerimine oli nagu ikka - ööl enne kella kukkumist toimetasime Kristjaniga ka peale südaööd. Kord oli puudu Külli ja Kord Kaja, kokku me ei saanudki. Istusime siis lastevanemate koosoleku järel mu klassis ja panime kava kokku. Pisut loogilist logisemist seal sees ju oli, mis oleks pikema settimise peale lahendatud saanud, aga nojah...Hindamisjuhendit ka ei olnud. Kristjan oli pealik, tema vastutas ja jõudumööda me siis aitasime :)
Õpetajad alustasid oma
koolituspäevaga kell 9.00 ja minu vedada oli töötuba. Algselt tahtsin teha esitlust, aga ei jaksunud jõudu. Ja lihtsam lahend oli näidata just küsitluse tulemustest siis pärle, mis meid mõtlema peaksid panema.
PILVI (ruum 212) - Väärtuste,
eesmärkide sõnastamine ehk mis on meile tähtis?
ANU (ruum 211) – Kujundava hindamise töörühm (jaanuaris
loodud töörühm tegeleb õppimist toetava hindamise teemaga). Keda teema kõnetab,
võib nendega sel päeval liituda.
TIINA (ruum 411) -
Ettevõtlikkus meie kooli sees ja meie
ümber: kuidas me näeme oma kooli ja kuidas meid tajutakse (tagasiside
küsitlusest).
HEIDI (raamatukogu)
– Mis teeb õpetaja õnnelikuks? Jutuks
tuleb kõik see, mis teemakohaselt kaardistatud sai: huumorimeel, tugisüsteem,
rahu + muud märksõnad sõnapilvest.
Nüüd sai isu kirjutada otsa ja ma teen väikese pausi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar