Steveli ja Merlin tegid mulle täna kingituse. Õigupoolest oli see mu meilis juba eile, aga siis polnud piisavalt aega vaadata... Olin see tõesti mina, kes kirjutas eile paberile kriitilisi märkmeid korra ja kaose piirist tänapäeval ehk siis inimkonna devalveerumisest seoses isetegemise ja isemõtlemise nõrkusega või siis paiskas õhku küsimuse - mis on see, mida me vajame? Mis on väärtuse mõõdupuu? Kust kuhu läheb skaala , mille otstes väärtuslik ja väheväärtuslik....
Ja need targad sõnad - endogeenne ja eksogeenne, subtiilne, autoskoopia, paradigma, ...
Ma ei ole leidnud võtit, mis muugiks lahti vene õpilasi. On see teine keel ja teine kultuur? On see minu õppeaine eripära - eks ma vaatan muidugi kõike rahvuse mätta otsast? On see lihtsalt õpilase mugavus olla nii laisk kui lastakse? On see minu suutmatus ja küündimatus?
Pildistasin üles kaunistatud koolimaja. Sain hakkama küsitlusega, jagasin infot kujundava hindamise kohta, tegin valmis ja koos Helenaga viisime läbi kuldvillaku, muuhulgas ka kolm tundi ja püüe mõista, et mis vene noorte hinges siis toimub... Aleks oli solvunud oma kolme pärast. Aga seda plagiaati ei pannud ta millekski. Hmm. Ja siis mõned meilid ja arusaam, et kui keegi midagi teeb, siis ikka kõik asjad ühekorraga...Hetkel tundub selliseks kuupäevaks olevat 27.veebruar, mil toimub hullult palju asju, kuhu tahaks minna, aga inimeste kloonimine on veel tume maa. Ja kui ka kloonitakse, et siis kuidas need kloonid jälle üheks hakkavad??
Kusagil kõhusopis tegi pesa ärveusepallike - sajasõnaliste tööde tulemuste ja õhtul ees seisva mälumängu osas. Jube piinlik kui ei tea... ise veel ajaloo õpetaja ...Peab kõhu külmaks tegema ja tunnistama et ega ikka professionaalsete mälumängurite vastu ei saa. Ma ju mäletan seda va õnnetut tunnet sotside suvepäevadel kui enamiku küsimuste kohta tuli taas nentida - ei tea mette!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar