Selline meeleolu siis koos tunniplaaniga :)

Daylight

See the dew on the sunflower

And a rose that is fading

Roses whither away

Like the sunflower

I yearn to turn my face to the dawn

I am waiting for the day . . .

Midnight

Not a sound from the pavement

Has the moon lost her memory?

She is smiling alone

In the lamplight

The withered leaves collect at my feet

And the wind begins to moan

Memory

All alone in the moonlight

I can smile at the old days

I was beautiful then

I remember the time I knew what happiness was

Let the memory live again

Every streetlamp

Seems to beat a fatalistic warning

Someone mutters

And the streetlamp gutters

And soon it will be morning

Daylight

I must wait for the sunrise

I must think of a new life

And I musn't give in

When the dawn comes

Tonight will be a memory too

And a new day will begin

Burnt out ends of smoky days

The stale cold smell of morning

The streetlamp dies, another night is over

Another day is dawning

Touch me

It's so easy to leave me

All alone with the memory

Of my days in the sun

If you touch me

You'll understand what happiness is

Look

A new day has begun

Koolitus Eismal III päev

Hakatuseks jäi meid kuidagi kasinalt selleks kolmandaks päevaks... aga me toimetasime õhina- ja huvipõhiselt siiski edasi. Hakatuseks loobusin oma tiimis Nellist, sest kunstlikult punnitada matemaatikat otsides programmist kokkupuutepunkte,oli natuke veider. Põhikooli tiimis leidis ta enam rakendust.
Siis jäime mina ja Kaja. Ja idee koguda mälestusi Kiviõlist ja sellest, milline oli elu barakkides erinevatel kümnenditel. Sokutasime sinna ka voldiku ja väljamaalased ja tont seda teab, mida veel. Mingit ilusat tervikut veel ei paistnud, aga ehk loksub edaspidi asi paremini paika. Droonivideod ja Kiviõli neli aastaaega, elektroonilised mängud Kiviõli kohta (mida siin siis põnevat leida on), fotolugu ja filmistsenaariumini välja. Eks näis, palju sest reaalsuseks saab.

Ja muidugi õpiväljundid.

Lõppu küsis Heid kaks küsimust:

• Mida ma sain enda jaoks teada sellelt koolituseslt ning mida selle teadmisega peale hakkan?
• Mida ootan meeskonnakaaslastelt seoses uue infoga enda kohta?

☝ küsi ekspedilt; 

☝  usaldamine jaer et see kooliaasta lõpuks meelest ei läheks;

☝  teadvustada ideedelaviini ja seda, et selle kaaslastele kaela kallamine võib panna tegutsejad stressama;

☝ eri rollide kaasamine meeskonda;

☝  meeskonda viib edasi positiivsus ja lahenduste otsimine, ära virise;

☝ reeglite serveerimine  - kas head reeglit saab peale suruda autoritaarselt?

☝ elu ei ole 100 m jooks, teised tuleb ka finišisse ära oodata;

☝  muuda asju, mida sa muuta saad, ära keskendu oma lootusetutele nõrkustele; tee, mida sa oskad;

☝  oodata mõistmist;

☝  kuidas klassis ära märgata, kes millise rolliga tegutseja on?

☝  kuhu see Belbini koolitus meid siis viib? Ära viska minu ideid üle parda (Heidi tõlkis Ülle juttu).

☝ KU, IN, VO - kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saav (Marje);

☝ Heidi on adekvaatse enesehinnanguga ja kiitusele orienteeritud, tal on oma meeskonna suhtes lojaalsusvajadus;

☝  aeg ja kärsitus kui meeskonnamängijatele mittesobivad;

☝ õppida asju lahti laskma, julgeda abi küsida;

☝  teatud vanuses tunned ennast ikka ka, nõrkuste aktsepteerimine;

☝ konkreetne Kaire;

☝ Aljona ootab toetust ja küünarnukki ka edaspidi;

Ja saigi otsa - kalasupp ja kook veel lõunaks ning läbi algava vihmahoo ruttu bussi :).  Anu , pai laps, viis mind koju ja sai siis ka oma pere manu toimetama. 

Sisekoolitus Eismal II päev

Kiiksuga hakatus.
Mats küsis, et kas me usaldame teda kui koolitajat. Enamik noogutas sisemas, aga välja ei näidanud, häälega nõustus u 6-7 inimest.  Et ikka liiga väike veel see usalduse krediit.
Järgnevalt pakkus koolitaja, et ta kirjutab meile ühe soovituse, mida me peaks järgima. Kas me usladame ja nõustume. (Elektrikut võiks usaldada....). Hakkasime kahtlema. Ja kahtlesime, suutmata mõista, et lihtsam oleks küsida, mida ta meile soovitab.
Pidime neljases rühmas otsustama, et kas me usaldame või mitte ning jõudma üksmeelele.
Kuna tegemist oli soovitusega, siis minu jaoks oli asi lihtne - soovitus ei ole kohustus.

Tegelikult on ju diskussiooni jätkamine pärast otsustamist lubatud.
Kui terviku (meeskonna) jaoks on oluline ühel inimesel taganeda oma seisukohast, siis seda peaks tegema (tark on protokollida erimeelsus, et ei oleks jamasid edaspidi ja endal ka meeles oleks, et nõustusin ja ei jonni).
Enamasti kipub olema nii, et mida tahad, seda ka tõestad.

Matsi soovitused meile (Siim küsis infot - mis seal ikka kirjas on?)

• Olge alati pigem positiivsed, arvestage teineteise eripäradega ning õppige üksteist usaldama.
• Ärge alustage vestlust eitusega, negatiivse otsimise või halva kahtlustamisega. 
• Otsige alustuseks kasu, positiivset ning mõlemale kasulikku kokkulepet. 
• Ärge reageerige koheselt "EI" või ka liiga kiiresti "JAH" .
• Kujundage oma seisukoht pärast sobivat täpsustamist, arutleu ja kaasamõtlemist ilma suuremate eelarvamusteta. 

Uus sõna - skoop - märge, et antud projekt tegeleb nende asjadega ja need jäetakse teadlikult välja (väldib laialivalgumist). .

Diskussiooniharjutus: Mats kui Eesti Vabariigi parim haridusalane koolitaja, 

SEST

ta oskab küsida abi tema selja taga seisvalt professionaalide meeskonnalt. Proov: küsige mõni küsimus, millele ma vastata ei oskaks.

Nali: kui kahemeetrine ja 150 kg kaaluv mees teeb nalja, siis kõik naeravad. Hirmust. 

Tahab olla alati parem, isegi vigade rohkuses.

Aga edasi oli juttu sellest, et kuidas siis ikka rollid projektis jaotuvad.

 Koordineerija toimetad läbi terve projekti.

Ideed                                                                Teostus

_________________________    ⃝⃝   ________________________________________

Võimaluste otsija, innovaator     Hindaja                         Teostaja, viimistleja

Asjatundja ----------------------  kaasatakse kui vaja __________________________

Meeskonnatöötaja                    kaasatakse kui vaja

Kujundaja                                 kaasatakse kui vaja

PROJEKTIMEESKOND

Ideed                               Innovaator           Hindaja                            Asjatundja

Tegutsemine                    Teostaja               Viimistleja                       Kujundaja

Inimesed ja suhted          Koordineerija       Meeskonnatöötaja           Võimaluste otsija

Tegime harjutamiseks kolm tiimi - juhtideks Ülle (Mähküll), Jüri ja Andres Käosaar oma kujundaja geenidega. Püüdsime siis kokku panna õunapuupargi projekti. 

Tundus nagu leti peal leib - istud ja ootad

Jüri tundis end nagu NBA agent.

Andresel oli huvitav

Aili tundis end nagu tööbörsil

Olette jälgis kõike II rõdult.

Sisekoolitus Eismal I päev

Mäng:
grupp 10-20 inimest, seisavad või istuvad ringina.
Grupiliikmete ülesanne on esitada põnevaid küsimusi ja vastata ise samuti kaaslaste küsimustele. Küsimused peaksid olema avatud rohkemale kui vaid jah ja ei vastustele. Leppige kokku, et vastuseks tuleb vähemalt üks lause. Mängu alustatakse küsimusega - kuidas alustaja soovib - kas küsitletakse vasakul või paremal istujat. Kui mängija on küsinud ja nt vasakul olev kaaslane vastanud, esitab vastanud grupikaaslane oma küsimuse edasi endast vasakul istuvale (seisvale) kaaslasele. Ja nii kuni ring saab täis. Püüdke hästi jätta meelde, mida küsiti ja vastati.
Kui ring on täis, palub mängujuht tõusta püsti ja vahetada omavahel kohad. Ja nüüd uues moodustunud ringis küsitakse neid küsimusi, mida eelnevalt küsiti... võimalikult originaalilähedaselt.  Ja ka vastata tuleb samamoodi - püüdes meenutada, mida eelmises ringis küsijale vastati.

Kuidas välja tuli?  Mis pakkus väljakutset selles ülesandes? Kuidas Te end tunnete?


21.-23. august sisekoolitus Eismal.
Austatud Kiviõli 1. Keskkooli kollektiiv alustab taas üheskoos oma kooliaastat ja seekord siis uute inimestena ühinesid meiega Jüri vend Andres (loodusained) ja Aljena - Rimma asemele vene keelt andma.Saime kingituseks sinise pastaka ja punase keebi.
Teemaks Belbini meeskonnarollid ja nende rakendamine efektiivselt toimivates gruppides (kuidas me ikka saaksime paremateks teamworkeriteks ja mida meil üksteise kohta selleks tarvis teada on).

Hakatuseks hakkas Mats Soomre vuristama ja pakkus välja kaks varianti.
Variant nr 1
Isiklikud arengueesmärgid kaardistada, seintele kleepida ja siis eesmärgipäraselt areneda, et mühiseb. Kolm päeva.
Variant nr 2
Miks me siis ikkagi peame oma koolitajat tõsiselt võtma ja kas me teda usaldame ja KAS ME PANEME KOGU AEG IKKA TURVAVÖÖ KINNI?  Siis  - kes on need, kes enamasti vaidlevad kollektiivis targale juhile vastu? Ülle pani mind ka Heidi, Aili, Kristjani, Helena ja Jüriga vaidlejate punti. Nunuh. Pidime siis ikka aru saama, et kas vaidlemine on vastutöötamine.
Vaidlemine:
sõnade kasutus ja arusaamine viia ühele alusele
kommunikatsioon
tunnete edastamine
tegutsemine vastavalt infole
mõjutamine
Näiteks: Kas oled autoga sõitnud? Et siis umbes täpselt oled sõitnud kõrvalistmel, tagaistmel, mõnikord ka roolis, igaüks paigutab sõnadesse oma sisu. Kui kokkuleppeid hakatakse sõlmima, siis sageli me väliselt noogutame ja nõustume, ent ometi püüame šlikerdada.
 Lisaks vaidlemisele on selline tore tegevus nagu jonnimine. Jonnimine kui põhjuste leiutamine, et mitte teha; alati on teised süüdi, ilm vihmane, Tallinnas liiklusummikud ning talv saabub ootamatult.  Samas kui järjekindel inimene leiab võimaluse ikka teha, veenata ümber haridusminstri ja pöörata tähelepanu just endast sõltuvale.

Vaidleja __________________________________________________________ Skeptik

Skeptik Tiina kaalub kõik variandid läbi, skeptik ei ole pessimist, eksib samuti (umbes kord kümne aasta jooksul).
1 X  aastas peaksin ma ikka suutma öelda ideede generaatorile, et tal on kuratlikult hea idee. Nõrkuste arendamine on võimalik, kuid pikaajaline ja suht stressav tegevus. Lihtsam on rühmas asendada oma nõrkused kellegi teise tugevusega ja uslada eksperti (elektrikut).  Kas idee on otsus või ettepanek? Miks me väga kiiresti ütleme "EI" ja tambime kõik maha? Sest skeptik minus haistab idee taga olevaid muutusi ja need viivad mind taas kuskile tundmatule maale... Lihtsam on kohe karjuda "EI", et vältida igasugustki arendust asjast.
Kui inimene palub abi  ja räägib oma nõrkustest, siis ta usaldab. Oskus on nõrkusi täiendada kellegi tugevusega.

• Kui muuta ei saa, siis aktsepteerige. Küsi spetsialistilt, hoiad aega kokku. 
• Sõnade eesmärk on oma mõtete varjamine. Tegudega ei saa mitte midagi varjata.

Moraal:
Aidake inimesel üles leida tema tugevused. Veenduge, et tööülesanded ja tugevused sobivad kokku. Õppige kasutama meeskonnakaaslaste tugevusi. Projekti erinevatel etappidel kasutage erinevaid inimesi. Kujundage organisatsioonikultuur, mis innustab tugevusi.

Innovaator teoretiseerib
Koordineerija üldistab
Viimistleja viib täiuslikkuseni
Meeskonnatöötaja toetab
Asjatundja detailiseerib
Võimaluste otsija märkab võimalusi ja
Kujundaja sunnib tagant.

Käsmu suvekool - II päev ja III päev

Anu Mall Naarits ja turundamine.
Kuulasin suu ammuli ja kartsin lasta mööda kõrvust ainsatki sõna...
Minu küsimus oli: kuidas turundada 50 a naist, eluaegne õpetaja, töötanud oma väikeses maakoolis ja stereotüüpse vanameelsena peab hobiks leiva küpsetamist...?
Kuidas turundada meie ühiskonnas koostööd konkurentsi asemel?
Kuidas saada lapsevanem ja kogukond kaasa oma ettevõtmistesse?
Kuidas kajastub ettevõtlikkus kui brand kogukonnale ja kuidas turundada keelekümblust venekeelsele elanikkonnale? Oleks ma siis vaid teadnud...

Püüdsime ära seletada, et mis see turundus siis on. Vajaduse uurimine ja mõistmine, ei ole ühekordne, vaid ühes kanalis toimiv. Kogu aeg peab paadis olema. Turunduses mõõdetakse müüki või mõju.
Põhiküsimus - kes saavad edasi kanda meie sõnumit?
Huvigrupid
konkurendid
kanalid
kontekst
kompetentsid
kulud
Kommunikatsioon on aeg+raha... et kui on palju raha, siis turundad jama ka (nr 52 miniseelikut), aga peab üles leidma selle, kellele seda toodet vaja oleks (käsitööhuviline, kes sellest teeb lõpuks midagi muud nt padja).  Nullist alates kulub u 5 aastat, et olla nähtav. Esimesed 1,5 aastat matad musta auku ja pressid infomürast läbi. Esimesed edulood hakkavad tasapisi kasvatama ringiga head kogemust (sõprade sõbrad tulevad kaasa). Infoga peaks tabama sihtgruppi erinevates kanalites erinevas kontekstis... mitte ainult meilitsi ehk flaieriga.

Skeemilt kaotsis suur mõju (üleval) ja väike mõju (all).

Kaasamine kui lörtsitud sõna sagedase halva praktika tõttu. Praktilise ülesandena püüdsime kaardistada ettevõtliku kooli kontekstis siis neid nelja huvigruppi.
Ja siis järgnevat püüdsime leida nende valupunkte (millega ärkavad hommikul üles; mitmes mure nende jaoks on pildil - igapäevarutiinis kool), et siis kuidas meie idee saaks aidata nendel valupunkte lahendada... siis peaks leidma kokkupuutepunkte ja leidma üles need kohad, kus koostöö sujub.

Mõtlemiskohad:

• Et oluline on aru saada, kas on ajapuudus või siis ikkagi probleem prioriteetides. 
• mis kanaleid kaudu info inimesteni jõuab?
• on boarding - kui ise ei saa aidata, siis aidake edasi leida (juhendamine)
• õiglane äri - tuua pildile need ettevõtted, mis sellele kriteeriumile vastavad
• kellele müüd ja mis hinnaga
• stereotüübi muutmiseks 5a kastist välja mõtlemist, turundamist ja kujundada uus trend...
• ebameeldiva rutiini probleem
• one switch all kanalit suhtlemiseks klientidega pole
• marketingi instituudi kodulehel saated kuulamiseks (turundusraadio)

No ja siis kovisioon.

Kovisioon (ingl k co-vision) on meetod, mille raames kolleegid saavad üksteist toetada ja ergutada edasi arenema.  Kovisioonigrupp on mõeldud selleks, et üksteist julgustada, koos leida lahendusi võimalikele probleemidele ja üheskoos rõõmustada õnnestumiste üle. Kovisioonigrupi suurus ei ole otseselt piiratud ja põhimõtteliselt võib see toimuda ka vaid kahe sarnast kogemust omava kolleegi vahel.

Juhtumi valimine ja jutustamine
Täpsustavad  küsimused
Arutlusring
Ettepanekud idee osas - mina vormis
ja siis kokkuvõttev ring - mida iseenda jaoks juhtumist kogesin, õppisin, kõrva taha panin jne.

Ja  siis oli pisuke vaba aega, mida ma Kuradisaarele minekuks ei kasutanud :), magasin törtsu . Kristi kutsus mind kuradile... et oleks veel kuhu, aga ma ju tean, et põrgu viimane ring on jää....


Edasi tuli info Innove projektist, mis esitati ühiselt 9 kooliga "Üks päev ettevõtjana". Idee on valmistada ette koolis mess ja laste silmade läbi tutvustada seda ettevõtet, kus töövarjuks oldi. Sihtgrupiks 4.-9. klassi õpilased. See saab olema suht intensiivne lugu, sest toimumise aeg on napp  - september kuni detsember 2017. Eks me siis Külliga toimeta ja vaatame, kes veel punti tulevad.

Üllatuseks oli sushi tegemine... Kristi oli kõik kenasti ette valmistanud ja meie muudkui sihkerdasime teha neid rulle (nori leht matile läikiv pool allapoole, siis riis... mitte väga paksult, edasi lisandid - vasabi pastast, sulatatud juustust, kala, krabipulgad, kurk ning rull suruda kokku)... ja siis tuli nad veel pintslisse ka panna... uhhh, kõht sai niiiiiiiiii täis. Nii täis, et sauna ei jaksanud jälle minna. Kõrval oli tervist edendava kooli disko ja sinna ma ka ei läinud. Vanaks vist jäänud. Isegi ujuma pole sel suvel saanud. 

Läksime hoopis Katrega tuppa ja rääkisime ilmast ning inimestest. Ta jagas oma Santiago de Compostela palverännaku mõtteid ja mina oma reisiseiklusi... mida ikka jagub (India, UK, Austraalia, USA, Iisrael).


Neljapäev oli siis viimane päev - pühendatud virtuaalsele reaalsusele ja robootikale. Tehnoloogia, mis peaks meid aitama tajuda, mõista ja paremini selgeks saada. Et ei ole asi iseeneses, on vahend. Põnev ju oli küll seal selle maski sees tajuda kosmoselendu, olla see, kes pilvelõhkuja tormis kõõlub ja alla vaatab, jalutab Themsi kaldal või teeb 360 pilte.

Robotid oli kiire ülevaade erinevatest vidinatest.. lihtsamast ja odavamast kuni 400 eurose keerulisema mudelini. Tore oli katsetada, aga ega ma nüüd ajalootunnis ilmselt väga neid kasutama ei hakka. 


Kokkuvõttes siis mõnus sisseelamine tööaastasse, parajalt pingeline ja põnev, jagada ja leida uusi ideid. Mõnus.... 


Aga reedel sain nagu puuga pähe.. hakatuseks see, mis hetkel kõige enam peas keerleb... et nad panid mind 7c klassi klassijuhatajaks Ingridi asemele. Hmm, hmm, hmm... Eks elu oligi nagu liiga ilus... ma ootasin pigem gümnaasiumi astmele mentorluse pakkumist või midagi sellist...
Et siis kõik siin elus pead sa ära õppima - keelekümblus ja minu oma muukeelne seltskond :). Püüan nüüd siis olla põnevil, et mida see uus väljakutse mulle õpetab ja kas ma jään ellu (jään ellu= saan hakkama, tulen toime muukeelsete lapsevanematega, leian võtme lasteni, suudan neile pakkuda eeskuju,selget juhatust ning teha koostööd Maria ja Kristjaniga, kellest saavad mu lapse klassijuhatajad). Et siis koolis puberteetikud ja kodus ka... see saab olema mõnus peavalu hommikust õhtuni. Aga mis ei tapa, teeb tugevaks. Nii et hakka mõtlema, kuhu siis lähete matkapäeval :P

Järgmise nädala kolmepäevane seminar nii pingevaba ei saa olema, sest pean rääkima .. mis rääkima, tegelikult ideena maha müüma õunapuupargi kava kui koostöös kogukonnaga tehtavate õpistsenaariumite aluse. Iga hingetõmme sel kooliaastal saab olema pühendatud Eesti Vabariigi 100 . sünnipäevale. See idee muidugi ka. Pluss see, et oleme oma plaani pannud aastaks 2025 olla kogukonnakool, kus uksed on lahti koostööle, avatuna kohandume vastavalt kogukondlikule vajadusele ning tegelikult on vaja hakatuseks ikkagi õppida koostööd tegema. 

Ja siis need valimised nagu ora p.....s. Normaalne inimene teeks pigem tööd ja ei tükiks ühineva omavalitsuse volikogusse, kus läheb hulluks mölluks juba kasvõi seetõttu, et Lüganuse ju tegelikult ühineda ei taha....Ja siis veel see, et kes kellega käib mis nimekirjas,liidus või kuskohas. Ja juba olla linna peal jutte, et olen reformikate nimekirjas endise esisotsina.. damn. Kõigutada keskerakonda, kohalike majandusparunite jalgealust pisut raputada.... aga samas on vaja ühiselt hakkama saada ,, et piirkondada edendada.  5. september on kandidaatidele viimane tärmin ja Heidi on visa.....

Suvi näikse olevat saabunud... laupäeval oli 30 kraadi sooja ja see päädis mõnusa rahesaunaga kuskil kuue paiku.

Ettevõtliku kooli suvekool 2017

Esimene täistöönädal asendub kohe järgmisega.... on 20. august - taasiseseisvumise ehk nagu Ilves soovitab iseseisvumise taastamise 26. aastapäev

Selle nädala highlight oli IVEKi ettevõtliku kooli suvekool Käsmus.
Z põlvkond tööturul...
Alustasime sellega, et Kristi oli joonistanud 8 astmelise teekonna ja peitnud ruumi pildid küsimustega, et vältida olukorda, kus me tuimalt kuulame ning ei esita ühtegi küsimust...
Põhiküsimus: kas noored ei ole valmis sisenema tööturule ja kool peaks midagi selleks tegema... või siis hoopis pole tööturg valmis vastu võtma noori, kes on üles kasvanud hoopis uutes tingimustes (interneti, sotsiaalmeedia ja killustatuse ühiskonnas)?

Põlvkonnad:
Veteranid           1925-1942
Beebibuumerid 1943-1960
X                        1961-1977
Y                        1978-1990
Z                         1990-2010

Kes on z?
Sündinud 1990-2010, iseloomustab neid loomingulisus ja tegevusvabadus, ausus ja püüdlemine võrdsuse poole, meelelaadilt ettevõtlikud, meeskonnamängijad, keskendumisraskustega, vajavad tagasisidet (meeldib suuline tagasiside) - nii iseendale kui ka teistele, on sotsiaalmeedia tarbijad, otsitakse tehnoloogiat, mis teeks elu kergemaks, kuid ei osata hinnata allikat kriitiliselt, paindlikud, digivahenditega sina-peal, vajavad eesmärki ja raami, visuaalsed (learning snack 2 min), initsiivikad (avaldada oma arvamust hoolimata sellest, et vanaemad on kasvatatud üles põhimõttel laps räägib siis kui kana pissib.

http://somethingbig.co.uk/marketing-to-generation-z/

Panin kõrva taha uue väljendi - on nutitelefon ja on mutitelefon :)
Ideedena... rääkida sellest ka lapsevanematele, teha koolis sisekorraeeskirjadest hoopis videod ja õppida tegema neid learning snack´e.

Rühmatööks näiteks kaartide sorteerimine, et missugused on parimad omadused klassikaaslaste jaoks ja missugune peaks olema koostöö aasta jooksul (klassi reeglid) ... näiteks :)


Aljona ja Hea Kodanik

Hakatuseks tegime selgeks, et kes see hea kodanik siis ikka on. Selgus, et stereotüüpide lammutamisega ei pidanud tegelema. JA siis .. Mis vahe on heal kodanikul ja heal inimesel? Laseks lastel ka koostada hea kodaniku definitsiooni....

Eesti keel on üks kuratlik keel ja ei allu alati heale tahtele.. pisut võtab muigama kui lektor tõsimeeli räägib inimestest, kes tahavad Eestis saada uuteks elajateks...Ja iis tekkis kohe hirm, et mida ma küll suust välja ajan , kui inglise keeles räägin...

Pooltunnike kulus sellise programmi tutvustamisele nagu kogukonnapraktika, kus viiakse kokku kohalikud vabaühendused ja kool ning pakutakse noortele võimalust omandada kogemus koos tegutsedes. Kuna tegemist on õppimisega, siis on seal ettevalmistav periood, praktikaperiood ( varjupaigad, ööjooksud, filmifestivalil piletite müük, toidupanga töö, päästeteenistused, genealoogia selts ja haudade korrastamine-uurimine, SOS lastekodud, ökokratt, vanurite päevakeskused jne) ja pärast nagu ikka mõtestamine ( analüüs).

Põgusalt tutvustati sotsiaalset ettevõtlust. Kirjutasime endale kaardi.. Mina kui hea kodanik...

Ideena korjasin üles, et teeks ka vanuritele pühadekaarte... mitte ainult kooli partneritele.


Simulatsioonimängudeni jõudsime 16.00 alanud loengu järgselt 16.59. Merike Elmik ja Margit Luts JA koolitajatena andsid põhjaliku ülevaate Junior Archievmenti organisatsioonist.
Olin kirjutanud selle ülevaate kohta, et mõte on lappama läinud ja kuidagi iseenesest sattus telefon muidugi käeulatusse.. ning tädi muudkui räägib. Huvitav, kas see on Z põlvkonna mõju? Hälis pildistas ja seetõttu kutsusin end korrale. Tegin asjaliku näo ning panin telefoni ära.

Igatahes said kõik kooliastmeti pakutavad JA programmid üles kirjutatud...
7 sammu
Ametiguru   kui I ja II aste
Mina, majandus ja ettevõte
Simulaator 7
Minifirma  III astmes
Majandusõpe
töövarjupäev
piiriülese õpilasfirma programm ja
õpilasfirma IV astmes.

Sissejuhatus mängudesse: paarid ja plaksutamine rütmis 1-2-3. Järgnevalt asendus üks plaksuga ning kolmandas ringis kaks ka nipsuga. JA siis juba kolm jalatrampimisega. Noh nagu see laul -  mu mütsil on kolm nurka...
Algul mängisime paaris ja siis nelikus...

Siis  tuli kommimäng. Et kes saab rohkem punkte ja kes kasvatas kõige rohkem oma skoori. Jagasin matsu ära ja siis polnud enam nii põnev. Eriline müügimees (müügimutt) ma ei olnud.

Mäng nr 3.
meid jagati kolme gruppi, saime ümbrikud ja pidime vastavalt sellele toimetama.

Info oli erinevatel tasemetel erinev, kui juht taipas infot jagada, siis läks libedamalt.Ma sain jälle eeldamisega hakkama ja suht kiiresti oma kaardikombinatsiooni kokku.  Mängu analüüsiti nii rühmade kaupa kui ka liini pidi (juhid-juhiabid-alluvad).

Mäng nr 4 - ussimäng. Rühma liikmetel olid silmad seotud ja üks juhendas pimedat juhti, et kuidas leida kaaslased. Leitud mängija hakkas juhiks .. ehk siis asus esimeseks.


Mäng nr 5 punane ja must. Mängijad said kaardid - punase ja musta.  Istuti paarides üksteise vastas.  Lugemise peale 1-2-3 pidi näitama oma soovi kohaselt punast või musta.
punktisüsteem:
o punkti kui mul oli must ja vastasel punane ning siis vastane sai 3 p kui tal oli punane ja mul must;
3 punkti kui mul oli must ja vastasel must ning vastavalt ka paariline sai 3 punkti;
2 punkti kui mul oli punane ja vastasel punane.

Võita vastase usaldus ja saada võimalikult palju punkte. Omavahel rääkida ei tohtinud.

Sõin ja jõin seal minagi, sauna esimesel õhtul ei läinud:).

Minagi olin Arkaadia teel,
kuigi ma sündisin saunas.
Mõnikord mõtlen, ma läheksin veel,
Muretu nooruk Arkaadia teel,
Marssalikepike paunas.

Aga ma tean, et kaotasin käest
Tee juba enam kui ammu
ja et ma üksinda enese väest
Leiaksin tee, mille kaotasin käest,
Selleks ei ole mul rammu.

Kuhu ka lähen, seal vesi on ees,
vesi ja kõledad kaljud.
lahkunud viimne kui lootsikumees,
Lahkunud lauldes, et vesi on ees,
nii nagu laulavad paljud.

Nõnda ma istun ja tõesti ei tea,
Vanduda ennast või saatust.
Ärge vaid öelge, et nõnda on hea,
Nõnda on elu... Sest teie ei tea,
Ei tunne mu isamaatust.

Karl Ristikivi

Täna on rahvusvaheline vasakukäeliste päev (13.08)

Olen plaaninud hakata päevikut pidama ja tundub, et täna on õige päev. Uus tööaasta on algamas... ja eilne äike oli nagu kuulutus - suvi on otsas, aeg on hakata asjalikuks ja toimekaks töömesilaseks.

Hea lugeja, kes sa mingil kentsakal moel siia lehele oled sattunud... ma olen see eestimaa keskmine õpetaja- üle viiekümne, naisterahvas, töötanud enamasti ühes koolis ja väikelinnas, kus elu vahel näib halli ja igavana. Mul on seikluslik meel, mis tirib mind igasugustesse olukordadesse. Need panevad proovile vaimu ja meelekindluse. Laiskust jagub ka. Loomult rahulikuna, suudan ma imestada ja huumorisoon on ka alles. Tegelikult tahaks läbi kirjutamise selgusele jõuda, et kus tuleb ette sein, mis väsimust näitab ja mis on see, mida ma seal koolis siis ikkagi teen...

Ah et õpetan? Njah. Muutunud õpikäsitlus annab selgituseks, et õpetaja juhib protsessi, mille käigus luuakse tingimused õpilase arenguks. Isegi kui ta ise ei taha, tuleb motiveerida ja inspireerida ja innustada, kasutada ära lapse loomulik uudishimu ning pakkuda pingutust nõudvaid ülesandeid.  Hinnata siis vastavalt kujundavalt. Tegelikkus kipub olema hoopis keerulisem ning vahel on lihtsam haarata töölehe ja esitluse järgi.... Aga see on juba eilne päev. Hea õpetaja lähtub õpilase individuaalsusest, suudab ennetada distsipliiniprobleeme, peaks suutma arvestada erinevaid intelligentsusi ja andekust, diferentseerima ülesandeid.. keeletaseme ja veel millegi järgi, mis isegi kohe ja korraga meelde ei tule.

Koolis töötanud juba nii ammu, et elu väljaspool kooli tundub kentsakas. Aasta on ees tulemas karm ja aruanderohke.  Näiteks kuldtaseme standard, siis veel KA1 lõpparuanne, siis kogukonnaprojekt... ja kui saab seminaril Hollandis käidud, siis see lisaks.

Mis veel uut ees on ootamas? Peale õppekavade koordineerimise ja paberitöö on ees üleminek kuuepallilisele hindamisele ja see tundub kuidagi loomuvastane. Aga no mis sa virised. Hindamine Kreekas on hulga keerulisem - kahekümnepalli süsteem jätab võimaluse nö kõhutunde pealt arvata nii ühte kui teist.

Nii et uus algus ja ees ootamas ettevõtliku kooli suvekool Käsmus. Et üleminek puhkuselt tööelule ei oleks nii järsk ja karm :)
Näeme veel!

Suvi 2017

Rutja 11. august 2017