Siis jäime mina ja Kaja. Ja idee koguda mälestusi Kiviõlist ja sellest, milline oli elu barakkides erinevatel kümnenditel. Sokutasime sinna ka voldiku ja väljamaalased ja tont seda teab, mida veel. Mingit ilusat tervikut veel ei paistnud, aga ehk loksub edaspidi asi paremini paika. Droonivideod ja Kiviõli neli aastaaega, elektroonilised mängud Kiviõli kohta (mida siin siis põnevat leida on), fotolugu ja filmistsenaariumini välja. Eks näis, palju sest reaalsuseks saab.
Ja muidugi õpiväljundid.
Lõppu küsis Heid kaks küsimust:
- Mida ma sain enda jaoks teada sellelt koolituseslt ning mida selle teadmisega peale hakkan?
- Mida ootan meeskonnakaaslastelt seoses uue infoga enda kohta?
☝ küsi ekspedilt;
☝ usaldamine jaer et see kooliaasta lõpuks meelest ei läheks;
☝ teadvustada ideedelaviini ja seda, et selle kaaslastele kaela kallamine võib panna tegutsejad stressama;
☝ eri rollide kaasamine meeskonda;
☝ meeskonda viib edasi positiivsus ja lahenduste otsimine, ära virise;
☝ reeglite serveerimine - kas head reeglit saab peale suruda autoritaarselt?
☝ elu ei ole 100 m jooks, teised tuleb ka finišisse ära oodata;
☝ muuda asju, mida sa muuta saad, ära keskendu oma lootusetutele nõrkustele; tee, mida sa oskad;
☝ oodata mõistmist;
☝ kuidas klassis ära märgata, kes millise rolliga tegutseja on?
☝ kuhu see Belbini koolitus meid siis viib? Ära viska minu ideid üle parda (Heidi tõlkis Ülle juttu).
☝ KU, IN, VO - kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saav (Marje);
☝ Heidi on adekvaatse enesehinnanguga ja kiitusele orienteeritud, tal on oma meeskonna suhtes lojaalsusvajadus;
☝ aeg ja kärsitus kui meeskonnamängijatele mittesobivad;
☝ õppida asju lahti laskma, julgeda abi küsida;
☝ teatud vanuses tunned ennast ikka ka, nõrkuste aktsepteerimine;
☝ konkreetne Kaire;
☝ Aljona ootab toetust ja küünarnukki ka edaspidi;
Ja saigi otsa - kalasupp ja kook veel lõunaks ning läbi algava vihmahoo ruttu bussi :). Anu , pai laps, viis mind koju ja sai siis ka oma pere manu toimetama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar