Raha ja luule

Rehkendada peab oskama
koolis nagu eluski

Kaks Kerest on üks Hurt
Kaks Tammsaaret on üks Tobias
Kaks Tobiat on üks Koidula
Viis Koidulat on üks Jakobson

peas on nendel elu kroonid
võidulaulud nende suus
(J.Kaplinski)

Lenin meil põues
ta ei olnud hea.
Parem oli taskus
Paavo Nurmi pea.
Homme saame kroonid,
aga mis meil neist.
Oleks ainult rohkem
halle dollareid.

Raha

Rahaga saad osta maja,
aga mitte kodu.
Rahaga saad osta voodi,
aga mitte puhkust.
Rahaga saad osta raamatuid,
aga mitte tarkust.
Rahaga saad osta kella,
aga mitte aega.
Rahaga saad osta ravimeid,
aga mitte tervist.
Rahaga saad osta kindlustuse,
aga mitte turvatunnet.
Rahaga saad osta kuulsust,
aga mitte austust.
Rahaga saad osta seksi,
aga mitte armastust.
Rahaga saad osta lõbu,
aga mitte õnne.

Aprill

Tulid pimedad ööd

ja pikemad päevad,

tähttaeva vööd 

ja silmad, mis näevad.

Mina ja sina

läksime enda seest välja.

Tulid hämarad ajad

ja tumedad tunnid,

ekslevad rajad

ja lahkumissunnid.

Autor läks kaotsi, aga OP saates Heidi Purga tsiteeris oma koolikaaslast. Anna andeks, tundmatu...

Haneparvede hulgad põldudel (juba eelmisest nädalast), kollased liblikad, paiselehtede kollased õied ja keset kevadist kõrrepõldu kõndiv kurg kuulutavad kevadet. Akna all on tärganud tulpide lehed, päike püüab lohutada. Aga ikka on kurb. Lohutamatult ja valusalt. Tahaks karjuda ebaõiglusest ning samas ma püüan aru saada, et mida tunneb Salme, kes on Marjega koos olnud tema sünnist, kes oli tugi ja kaaslane ja laps ja tema maailma kese...Uhh...Ja veel jagub pisaraid.

On olnud töised nädalad, kohe nii toimekalt töised, et kuhi on veel järgigi. Ise olen võtnud selle töö, ise olen tahtnud ja tegelikult on põnev, huvitav, erinevad ülesanded ja arenemine, koguneb oskusi ning teadmisi :). Et oleks mida kirstu kaasa võtta... sünge huumor.
Enno ema sai vahepeal viimasele puhkusele saadetud, Heli sünnipäev Põlvas, Arma hobusepere kaks uut varssa ja Pegasus oma karvadega, mida jagub kõikjale, sillerdav merevesi ning kevadest pöörane Spike (sinder näksas mind kintsust, kui ma ujuma läksin, ta ise oli enne proovinud ja vesi oli külm, kui see näksamine mind ei takistanud, siis läks ja hüppas puu otsast alla mu fliisi ning käterätiku ja tuuseldas seda.

Ja see kollane liblikas metsavahelisel teel kevadpäikses soojas, kuulutamas kollase õnneliku sooja suve tulekut. Vesi, mis pole enam kõrvetavalt külm, vaid meeldivalt jahe, päikeseloojangud ja päikesetõusud. Üldse on viimased nädalad olnud uskumatult päikeselised, d vitamiini tulvab soontesse ja kuidagi kahju on magada. Sest väljas on nii võimsalt kevadine, et hingerahu lendab taevas kõrgel koos saabuvate rändlindudega. Kluugutades ja hõigeldes, otsides pesapaika ja turvalist kohta, kuhu luua pesa terveks suveks.

Jäänud on veel napp kaks nädalat keskkoolinoorte lõpukellani. Kümme päeva kui uskuda Külli lugemist. Hinnete väljapanek, juuratudengite loeng tulemas, KIK töötuba Ahhaas, lõpukell, liikumislabori koolitus, kaunimate aastate vennaskonna kontsert Jõhvis, ratsavõistlus(ed) Vaiklas ja Armal, lihavõttepühad, IVEKi strateegiakonverents Tartus, Roberta korvpalliturniir 17.04 kell 14.30, riigieksamite algus, Illukal ettevõtliku kooli tund koos Anneliga, õpistsenaarium õunapuudepargi töötoa jaoks,Teeme ära talgupäev ja siis koolivaheaeg. No ja tunnid ikka ka. Ja 11. klass teeb abituuriumi jaoks lehte, mis ei edene suurt kuidagi. 

Reedel oli Adam Bachmanni (Randalu) mälestuseks küünla süütamine. Tema on meie vallast valitud Asutava Kogu liige, poliitik ja ajakirjanik, Vabadussõja risti kavaler ja Eesti kaitseväe ohvitser, I ja V riigikogu liige, kuulus Riikikku Propagandatalitusse, maetud Metsakalmistule.

Adam Randalu (kuni 1935 Bachmann) (1890-1966) ajakirjanik ja ühiskonnategelane, VR I/3
Sünd.12.05.1890 Püssi v.
Surn.14.04.1966. Tallinn
Adam Bachmann Sündis Virumaal  Liiva kõrtsipidajate perre. Omandas alg- ja keskhariduse Narvas. Gümna. lõpetas 1910.a . ja astus TÜ-sse õigusteaduskonda. Lõpueksamid õiendas siis ki 1916.a  Peterburi ülikooli juures. Teotses POSTIME HE  ärijuhina Tartus 1916-17 ja vaheaegadega sama lehe toimetuses 1917-27.  Oli Eesti opteerimiskomisjoni abiesimees Moskvas ja töö-hoolekandeminister J.Tõnissoni kabinetis 1920; Eesti reevakueerimise komisjoni esimees Moskvas 1921-22. Asutava Kogu ja I Riigikogu liige.  Narva linnapea abi alates 1930 aastast. Avaldanud artikleid peale POSTIMEHE ka muis väljaandeis. Üliõpilaspõlves  oli ÜLIÕPILASTE LEHE toimetajaid; oli juhtivalt tegev Narva ja Alutaguse suuremais organisatsioonides  nagu Narva-Alutaguse Korraldusseltsi esimees, seltsi ILMARINE abiesimees, Narva turismiühingu esimees, rahvasteliidu Eesti sektsiooni  Narva osak. juhataja. Oli Rahvaerakonna liige.1930. astatel tõmbus poliit. elust tagasi, oli vaid nimede eestistamise  büroo abiesimees. 1932 a. mainitakse tema  alalise asukohana Narvat, hiljem tuli Tallinna, aga pole teada millal. Töötas Tallinnas  ajakirjanikuna, olles EAL juhatuse liige. Sõjajärgsed repressioonid seetõttu eriti rängalt ei tabanud teda ja ta peret. Siiski  NKVD hoidis teda  luubi all. Taheti et ta suhtleks edasi inimestega varasemast ajast et siis nende kohta  andmeid saada. AR keeldus  sellest, tõmbus tagasi ja ei suhelnud  pea üldse (ka oma  vanade sõprade Tuglase, Metsanurga jt). Sõjajärgsel ajal tegeles peamiselt  tõlketöödega. Tõlkis teatme-ja  ka ilukirjandust alates 50 aastatest. Näit. A.Vinogradov AJA KOLM VÄRVI, A.Ertel GARDENINID; H.Gulom ESIMESED PÄÄSUKESED, M.Kotsjubinski FATA MORGANA, AMFIIBINIMENE jt.  Kirjastus pidas tema tõlketöödest väga lugu ja hindas tema korrektset tõlketööd kõrgelt. Tõlkis peam. vene keelest.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV (poeg Ivalo Randalu kiri KL-le); EESTI AVALIKUD TEGELASED; Tallinn, 1932.; http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Muusika/01aprill_m1.htm

Täiendavalt Adam Randalu kohta. Ta oli 1917.a Tartu miilitsa jsk komissar ja 1918.a.  põrandaaluse KL keskorganisatsiooni usaldusisik Tartus. Vabadussõja  ajal oli ta  alates 12.11.1918 Tartu linna  ja maakonna  Kaitseliidu korraldaja. Temale anti  VR I/3 hinnates tema sõjalisi teeneid just väsimatu tööga  Kaitseliidu organiseerimisel ja korraldamisel, eriti Vabadussõja ajal. Saksa okupatsiooni ajal 1941-1944 oli ta  ringhäälingus tõlk.
Nõukogude ajal värvati julgeoleku kaastööliseks,  elatist teenis tõlgina.
Adam Randalu oli korduvalt abielus.  Esimene abikaasa Linda, neil oli ühine poeg  Hillar-Aleksander. Abielu lahutati 1922.a.  teine abikaasa oli  Leida, peres kasvas nende ühine tütar Eva. Abielu lahutati 1929.a. Kolmas abikaasa oli Antonina,  peres kasvas kasupoeg Ivalo. (Hilisem tuntud muusikasaadete  toimetaja Ivalo Randalu  raadios ja televiisoris).  Adami õemees Oskar Toomara oli  VR I/3.
Andmed: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“,  Viljandi, 2016;

https://www.kalmistud.ee/g329/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_kalmistu=25&filter_hauaplats_hauaplats=86874

Ja hurraa, piletid Barisse on lõpuks ometi tehtud. Ja loodan , et vald nad ka ära maksis... Saame sõita lennukiga Napolisse, siis edasi rongiga Barisse, tagasiteel Napolisse aga bussiga. Tuleb alles reis!

Kui ma olen protokollija 04.04.2019

Koosoleku memo 04.04.2019

Asjalikud inimesed hoiavad aega kokku ja püüavad tõhustada tööd. Sestap on üllitis jagatud kolmeks peatükiks.

11.04.2019 kell 17.00 on meie koolis külas Liikumislabori rahvas ja eesmärk on saada kokku saalitäis vanemaid, kes olulise teabe liikumise kasulikkusest ning liikuma suunavatest nippidest nutipõlvkonna jaoks kaasa saavad ja koju kannavad (või siis asuvad toetama kaupluste viimist koolist vähemalt kilomeetri kaugusele, sest sel on laste liikumisharjumustele maagiline mõju). Head kolleegid – kasutage kõiki vahendeid (stuudium, FB grupid, Instagram, telefon, kirjakesed ja kutsed jne), et aktiviseerida vanemaid info olulisust mõistma ning osalema.

Aktiivne vanem=aktiivne laps=kõik liiguvad!

11. 04.2019 toimub digipädevuste test 12. klassile ja 15.04.2019 on samade oskuste kontroll 9. klassi jaoks. Kestab üritus 130 minutit ja on kenasti kirjas ka kalendris. Jälgige broneeringuid ja klasside liikumisi.

https://www.hm.ee/sites/default/files/digipadevuse_mudel_2016veebiuus.pdf

15.-17.04. 2019 tuleb välja panna  12. klassi kursusehinded ja ka KOOLIASTMEHINDED (trükitähed on hajameelsetele, kes stuudiumi lehe ülaosas paremal serval asuvat kooliastmehinneteni viivat linki kipuvad unustama, loe: Kilumets).

18.04.2019 on 12. klassi lõpukell ja see toimub traditsioonilisel viisil. Uued kolleegid peavad pisut allapoole kerima, ma selgitan allpool pikemalt. Aga lühidalt öeldes on kell 9.00 12. klass väravas, trambib külmast kangeid sääri põlvikutes ja toob tolmust puhtaks klopitud pehmed mõmmikud aulasse. Targem on endal panna riided selga, siis ei ole külm oodata.

17.04.2019 said pikendust kõik need, kelle õpistsenaariumid Loomefestivali töötoa kohta veel paberile pole saanud (siis on koosolek kell 15.00 ja tuleb jagada). Eelkõige on vaja kaardistada vahendite vajadus (et Pirge närvidele pisut vähem pinget oleks) ning otsida vastuseid küsimustele, mis seinana seisavad eesmärgi ja planeerimise vahel.

05.04.2019 peaks korda pidavatest õpetajatest üks seisma kooli nurgaukse juures valves ning takistama vahetusjalatsiteta hordide pääsu koolimajja päästes sellega koridorid mudatükkidest, klasside pingialused kuivanud porist ja säästes korralikkusespektriga inimeste meelerahu.

04.05.2019 on kohe varsti ja siis on talgupäev. Iga klassijuhataja kirjutab prognoositava osalevate õpilaste arvu Pilvi koostatud tabelisse, teavitab vanemaid ja uurib, et kas noor talguline saab astuda oma reha otsa ning kaotada ära isiklikke töökindaid. Lahkeste on palutud koos meiega toimetama ka vanemaid ning kõik see peab juba 15. aprilliks 4. korruse puhkeruumi laual olevasse tabelisse jõudma.

1.-3. klass teeb tööd 10.00-12.00

Kõik ülejäänud (isegi need ka, kes reha najal seisavad) teevad seda 10.00-13.00

(ja Liina ja Tiina, kes on õpetajad ja lapsevanemad ühes isikus, teevad kuni kuueni tööd J)

Metsa tänava kooliaia serva kohutava prügi ja okkalise heki osas kokkulepet ei saavutatud. Vabandusi otsimata tunnistati probleemi, aga leiti, et see vajab puhastusprofessionaalide kätt. Lastele on pisut liig, keeruline on juba näiteks palli kättesaamine sellest piirkonnast.

TÖF on tulemas sama vääramatult nagu tuleb peale puhkust september ja suur hulk käetõstnuid andis märku, et oleme huvitet osalemast. Teemaks on seekord „101 eksperimenti“. 

Ehk siis kutsume teid üles katsetama ja järele proovima mõnda head ideed, et teada saada, kas tekkinud mõte töötab või mitte. Testitaval ideel võiks olla ka mõni positiivne eesmärk või väljund, mis elu paremaks muudaks - näiteks teie koolis, muuseumis või kohalikus kogukonnas.

http://www.xn--teadlaste-87aa.ee/et

10.04.2019 emadepäeva kontsert Kiviõli rahvamajas ja huvilised saavad meeleoluka ürituse valmimisele õla alla panna (võta kontakti Helenaga ehk tule 10.04 kell 15.00 puhketuppa koosolekule).

Pirgel on juba peale palgapäeva näpud põhjas ja kultuurifond otsas, sestap on 5 eurot see, mis kohaliku KULKA taas täita suudab.

Ülle oli kaasa võtnud puhkusegraafikud ja huvilistel on võimalik saada infot oma puhkamise aja kohta. Tabeli viimane lahter on allkirja jaoks, et oled tutvunud ja tead, millal enam kooli tulla ei ole vaja (ehk siis mõningatel juhtudel jälle peab tulema).Kui numbrid osutuvad arusaamatuteks, siis on võimalik ka otse küsida Ülle käest (otse Skype või otse astudes kantseleisse sisse).

Sama äkki kui koosolek algas, hakkasid järsku inimesed sagisema ja poetasid end uksest välja. Tervelt kolm minutit enne uue tunni algust.

Tähelepanekute memo 04.04.201

Kevad akna taga on muutnud ka muidu kidakeelsed õpetajad lustlikult jutustavateks ning Pilvi pidi üle ruumi hõikama ilusa emakeeleaastast inspireeritud tervituse: „Head kaasmaalased!“ Praktiline õpetaja pani kohe tähele, et kaks minutit peaks veel aega olema alguseni, aga sisse juurdunud distsipliin sundis suud vaikseks ja Pilvi alustas.

Taamal seisis nõutu Valja, kes oleks võinud käsi Piiblil vanduda, et tema kruusi klassis ei olnud ja nii ta peaks olema ses imelises kruusiriiulis, aga silm tuttavat eset ei suutnud tuvastada.

Andres imestas, et kuidas küll on kiiresti kulunud aeg ja memode kirjutamise teine ring tuli talle üllatusena.

Ja mulle on jätkuvalt üllatav, et miks inimesed kirjutada ei taha, mulle meeldib. Kui aega on. Praegu on 23.17 ja tunnid algavad alles 8.15 – maailm ju!

Küsimused, mis jäid rippuma seoses korrapidamisega uksel – koolil on mitmeid uksi – millise juures peaks seisma? Mida peale hakata ignorantidega? Kuidas püütakse hilinejaid? Kas tohib poest toodud kraamist matti võtta? No ja ma ei hakka ju küsima, et miks on aprillikuu korrapidamise graafikul üks rida vähem kui algselt oli….

Liikumine on ka üks tore tegevus, tuleb lihtsalt präänik käeulatusest kaugemale panna ja ongi klaar. Aga kui kõht on täis, siis see ei toimi. Liikumislabori ja Liikuma Kutsuva Kooli idee on aidata mõista liikumise tähtust inimese harmoonilises arengus (et eks ole, mida need kreeklased seal gymnasionis siis tegid – sotsialiseerusid, harjutasid, said intellektuaalselt tublimateks) ja võttis aega, mis võttis, aga idee levis. Ehk on aeglase leviku probleemiks see, et meie kliimas talvel alasti toimetamine on karm ettevõtmine. Aga seltsimehed, see on harjutatav – ma tean seda omast käest. Täna ujusin juba mõnuga (kui koeraga kemplemise osa välja jätta).

Traditsiooniline lõpukell on siis nii, et 11. klass valmistab ette aula, esimest tundi 12. klassile enam ei anta ja koolikaaslased tulevad 5 min enne kella 9.00 koolimajast välja kahte viirgu, et aplausiga tervitada eksamite turmtulle minevaid noori. Probleem on autod teeservas, sellest ei räägitud sõnagi. Äkki? Edasi on kaks tundi, mille noored ise valivad ja siis klassijuhatajatund. Peale lõunasööki on tundidega jokk ja kõik saavad tulla aulasse viimast kella kaema. Ka lõunasöögi saavad noored ise valida ja kui ma nüüd kirjutan seda kõike üles siis tundub raasike, et see on nagu hukkamine – võid ise valida viimast korda ja siis enam ei ole muud kui konsultatsioonid, tegemata tööde järgivastamine ning eksamitulemuste ootamine. Aga eks ootamine on üks raskemaid tegevusi ka.

Aktusel osalevad 12. klass ja klassijuhataja, nemad on rambivalguses ja peavad vastu võtma kõik fotod ja videod 1. klassist alates ning enamasti on nad rõõmsalt elevil. Klassijuhataja peab kõne ja on ka tähtis. Siis on koolijuht ja aineõpetajad, kes ka räägivad hariduse vajalikkusest ning elukestvast õppest, iseloomustavad klassi, toovad välja eredamaid seiku ning meenutavad, meenutavad, meenutavad. Järgmised tegelased on 1. klassi õpetajad – nemad saavad ära mainida, et mina näiteks tahtsin 1. klassis baleriiniks saada , keegi tahtis kombaineriks ja keegi autojuhiks jne. Vene kooli õpetajad toovad aktusele kaasa sellist traditsioonilist joont eelmise riigivõimu ajast – nad on uskumatult tänulikud ja oskavad väga südamlikult oma endistest õpilastest rääkida. Siis on 1. klass, kes vahel loeb luuletus, kingib mõne omavalmistatud meene ehk siis pulgakommi ja vahel laulavad… nad on nii nunnud ja siis kui istud seal tagareas, siis mõtled, et näe – saavad nendestki kord asjalikud, nutikad, toimekad tegelased. Ja sel hetkel usud ise ka, et ehk seekord jäävad pubeka-aastad vahele. Puhta heldimusest tulenev meeleliigutus, kus tunned , et oled terakese oma tööd ja elu nende noortega sidunud ja nüüd oled nad nii tugevaks treeninud, et saavad ilma sinuta ka hakkama. Ja kui silmad on märja koha peal, poetad salaja pisara.

Ennevanasti oli ruumis kaselehtede lõhna, nüüd on esimesed lumikellukesed ja vahel ka priimulad. Pääsukesed on valmis pesast välja lendama. Pealtvaatajate hulgas on mõni vanem, õpetajad ja koolikaaslased, vahel tahavad vanemad ka oma värskelt küpsetatud lastele häid sõnu öelda. Üldiselt on meeleolu selline lustakas ja nooruslikult uljas. Mullitajad ja mänguasjad, valged põlvikud ja uhked lehvid juustes, poistel nokamütsid ja põlvpüksid…

Lauad jäävad saali ka pärast aktust, sest emakeele eksam koputab lihavõtte teisel pühal uksele ja enamasti trükkima harjunud noored kinnitavad oma mõtete küpsust.

Lilled võivad lapsed kaasa võtta – abituriendid ikka. Umbes tunni ehk 1,5 tunni pärast kõlab vaskne kell ja kooliaeg on otsas. Õigemini jääb veel see koera saba. Eksamid. Aga see on juba kellegi teise kirjutada.

Loodusvaatlused 04.04.2019

Hommikuses karguses jalutas põllul toonekurg.

Päeva küttis päike tuulevaikse õhu nii soojaks, et lendlema pääsesid kollased kevadliblikad. Nüüd on puudu veel paiselehtede kollased õied ja siis saab öelda, et kevad on käes!

Juba nädalapäevad on Rutjale sõites põldudel haneparved. Mu koer katsus nendega kiiruses mõõtu võtta, sai pika nina.

Ja kohe järgmisel päeval olid need paiselehe päikesesilmad ka kohal.

Andres teeb 9. klassiga väljakutset ja mul veel eilne tegemata – proovige teie ka, head kolleegid. Lingid on stuudiumis olemas. Mul metsaülema tütre geenid kohustavad. Ja kuskil mälusopis on kord, mis isa mind metsise mängu vaata viis – varakevadel, mootorrattaga, suht pimedas varahommikus… keset niisket metsa, imelikke hääli, puude naksumist ja abitust, mis pani otsima isa tuge. Ma nüüd teen seda edasi J. Aitäh lugemast.

Marje

In memoriam 21.05.1954-17.03.2019

Marje ja tema imeliselt meid kokku liimiv kooslus
Marje ja orgunnimine
Marje ja abistamine
Marje ja lihapirukad
Marje ja lapsed
Marje ja tantsulust
Marje ja Ruudi
Marje ja tema tohutu tutvusringkond
Marje ja tema kõrgusekartus
Marje ja meie lehma mängimine
Marje ja meie uusaasta algused
Marje ja tema rikkalikud põnevad sünnipäevalauad
Marje ja katsetamine
Marje ja kardinad
Marje ja muusika (näiteks Naised köögis)
Marje ja sallid
Marje ja huumor
Marje ja nakatav naer
Marje ja Liispet kui tema ristilaps
Marje ja õpetaja, sõber,kolleeg, kaaslane
Marje ja töö (et siis see eriline töökus)
Marje ja hakkamine (ikka saab - aww, Marje, kui sa Otti seal üleval kohtad, siis tervised)
Marje ja praekartulid, pannkoogid, sült, kruubipuder
Marje ja meie verivorstid
Marje ja meie suvine reis (mäletad, kuidas sa olid solvunud, et Naissaare reis sinuta tuli ja ega saa salata, ma tundsin sust puudust)
Marje ja vanaemaks olemine (kuidas sa närveerisid kui Teele esimest last sünnitama läks, Siima ja Johan - teil on head geenid)
Marje ja numbrimaagia (Siimu sünnipäev, Marje sünnipäev, Maarika surmapäev ja alailma sinna kanti sattuv muuseumiöö)
Marje ja pereklubi
Marje ja naljad (et kuidas sa meie abieluvoodi juurde meid äratama tulid, et ratast kätte saada)
Marje ja Kristi
Marje ja suvised laagerdamised Kauksis
Marje ja Mari sünnipäev sotside suvepäevadel
Marje ja Võsu
Marje ja meie reisid Itaaliasse ning Soome
Marje ja vahel ka okkaline olek (eriti ärritatavate asjade peale)
Marje ja eesti keele õpetamine (Mallele ikka vene keele ka)
Marje ja Arno
Marje ja meie vabariigi aastapäevad
Marje ja Salme
Marje ja klassikaaslased
Marje ja ...meie pigine pink, saun ehk siis niisama küllatulek, ikka jagus sul energiat pärast tööd mitte diivanile lösutama jääda, vaid midagi ette võtta).
Marje ja raamatud
Marje ja Eesti Naine
Marje ja tule-ma-kallistan-sind
Marje ja Pariis (seiklused arstidega ja muud jamad), Peterburg, Holland
Marje ja meie uusaastakingitused (seekord oli siis seep ja väike pudelike saunaessensiga, teades ennast - ega ma seda raatsi nüüd lahtigi teha),
Marje ja jagamine - enda jagamine, oma soojuse jagamine, oma mõtete jagamine, oma rõõmude jagamine ja murede peitmine
Marje ja ülikool (logopeed? eripedagoogika?)
Marje ja tema suhtlemisoskus (oli ehk üsna vähe neid, kellega ta kontakti poleks saanud)
Marje ja imeline oskus õigesti teha (hullult kadestan)
Marje ja see kuuriukse sulgemise lugu ja need pundunud sõrmed
Marje ja siis Evi ja Antsu pulmas nende vahel magamise lugu
Marje ja Duncan
Marje ja tema kassitalumatus :)
Marje ja Leo erilised suhted
Marje ja ...


Kuidas on esimene päev inglina? Kas Kassandra on ka kuskil seal? Ja Ott? Ja teised su lähedased, kellest ma ehk piisavalt ei tea.
Küllap ma veel nutan haledast meelest, et sa nii vara pidid minema seda pilvepealset elu edendama, aga kui sa nii otsustasid, Jumal Sinuga. Suur tüdruk juba :).

Sinu eluloo sisukas säsi

Tunglana põleb mu ees

Sinu tõtakas jooksusamm

Järsku peatus

lagunes laiali pudenes koost

tuumakas teguderohke päev.

Taevaste tähtede taha varju

Valu eest põgenes hing

Vaikus vallutas naeru

Kaelas leina kägistav ling

Sätin ritta sõnu

Aga mõte põgeneb peost

Anna andeks me argised võlad.

Võta vastu taevane arm.

Tule tuulena tagasi koju,

Paita palgeid ja kallista meid.
Pealtpoolt pilvi paistab alati päike
säravad tähed ja leebem on lein.

Küllap need pisarad kuivavad kord

Küllap valust saab mälestus hell

Küllap tasun ka võla ja kirjutan

Küllap tuleb ka selleks aeg.

Küllap peatun ja enam ei kiirusta

Küllap aru saan hetkest ja olevast

Küllap lepin ja enam ei muretse

Küllap kohtume kusagil taas

Ehh, emakeele aasta ja heast inimesest tulebki palju kirjutada. 

Thasose saar

Peaingel Michaeli klooster (The Monastery of Archangel Michael in Thassos)

Et siis kõik ausalt ära rääkida, siis ma ei saanud hakatuseks aru kloostri erilisusest ja tähtsusest ning meie võõrustaja Anastassia vastumeelsusest selle koha vastu. Aga ma eriti ei pingutanud ka, lasin oma meeled valla, olin uudishimulik ja püüdsin olla normaalne turist - vaadata ära kõik, mis võimalik, et siis pärast oma mälestusi harutadases selekteerida - jätta meelde või siis mitte...

Tegemist on uhke kloostriga, mis argise maailma saginast eraldatud paksu müüriga, rajatud uhkele kaljule ning omab miljoni dollari vaadet Egeuse merele. Esimene tsirkuse osa oli seotud seelikutega, st kloostrieeskirjad näevad ette külastajtele riietuskoodi - soorollidest lähtuvalt. Ajasin siis seeliku pükste peale ja tuletasin meelde venekeelset väljendit, et võõrasse kloostrisse oma reeglitega pole ilus ronida. Seksistlik nõue - kui Anastassiat tsiteerida, aga mis siis. Ma ei lase end sellest häirida. Klooster on kuulus oma imettegeva eseme - Kristuse ristilöömisest pärit naela tükikesega, mida siis lihavõttepühade teisel pühal pidulikult külast kloostrisse pidulikus rongkäigus tassitakse. Kreeka turismisaidid mainivad nunnade erilist külalislahkust.

Päike paistis kevadiselt eredalt, seltskond oli tore, sees oli püha ikonostaas, mida Ivan mulle tutvustada püüdis, aga suurt meelde ei jäänud. Tema on katoliku usuga rohkem sina peal. Pimedas oli seda naelatükki suht keeruline leida, aga miskit seal poolhämaras klaasi all oli... :). Mind köitsid rohkem sidrunid puudel, päikse sillerdamas Egeuse mere tüünel pinnal, vaikus ja rahu, mis kohas valitses. Klooster on muust maailmast eraldatud koht, nii ma õpetan koolis. Ja nii oligi, selles maailmas valitses hoopis teistsugune filosoofia ja elutempo, seda oli isegi 20 min kohalviibimise ajal tunda. Kahju, et pildistamine keelatud oli. Aga telefoniga mõni klõps ikka sai :).

 

Päeva parim osa oli muidugi ujumine, aga enne kui ujuma sain, tuli läbida järjekordne arheoloogiline sait. Neid on kreeklastel vist küll tull per person ja külalised peavad kõik ära nägema. Meeleolu peaks kajastuma kõigilt neid piltidelt, ma ei osanud selektsiooni teha... Otsustusvõimetu mina, nagu alati.

Peatus külas nimega Panagia. Tüüpiline Põhja-Makedoonia küla, majade katused kaetud kiviplaatide või puuplaatidega.Kitsukesed tänavad viivad mäejalamile ja sealt edasi on võimalik ronida läbi männimetsade Thassose mäele. Küla läbistavad mitmed ojad, mis toovad vee mägedet rannikule. Külas asub Neitsi Maarja kirik ja külake ise asub 300 m kõrgemal merepinnast. Kunagi piraatide kartuses metsade sügavikku peitunud kirik on u 300 aastat vana.

Kuna oli tulemas valimised, siis erilise kontrasti moodustas vaikse külakesega mööda selle tänavaid vuranud päevi näinud mögafonidega auto, mis kõrvulukustavalt poliitilist reaalsust sellesse laupäevahommikusse surus. Isegi pilt valimistest on pildile jäänud :).

Peatusime ühes väikeses külakeses, et juua kohvi ja olla niisama - vabalt ja rivitult, nautides elu. Kohvikud oli laupäeva hommikul kinni, aga haistes võimalust teenida, siiski üks avanes. Imeväike - vaid nelja lauaga ja meie suur seltskond mahtus sinna vaevu kõik ära. Kohalikud mehed suruti nurka akna alla. Jõime kohvi ja kõrvale pakuti lukumi kreeka varianti, roosimaitselist. No ütleme, et maitse üle ei vaielda. Kohv oli kreeka kohv, mida tuntakse ka türgi kohvi nime all. Ehk siis imepeeneks jahvatatud ja kuum vesi peale, siis lastakse tõusta keemiseni ja surts külma vett ehmatab puru alla. Lihtne.

Huvitav kui mitmed sajad tuhanded jalad on tallanud seda teed alates selle ehitamisest peale? Roomlased olid ikka imelised teedeehitajad ja muistne marmori kaevandamise asula oli lausa püsti asetatud marmorplaatidega teedega sillutatud. Jalutasime meiegi nendel radadel, imetlesime vaateid, varemeid, merd, kaevandusi, esimesi kevadlilli ja muistsete inimeste töökust, mis oli kõik selle siin loonud.

Kuidas marmor maa sisse sai? Kõige tuntum ja hinnatum moondekivim on kindlasti marmor (kreeka keeles tähendab marmoros hiilgavat).

Marmor koosneb mineraal kaltsiidist või mineraal dolomiidist nagu settekivimid lubjakivi või dolokivi. Marmor on tekkinud nende kivimite moondel. Teiste kivimite hulgas teeb marmori eriliseks valguse läbikumavus pinnal.

See talv läbi ujumist külmas meres sai tasutud võimaluse läbi kevadises vahemeres olla.. kohe isuga ja kui ma poleks tundnud süümepiinu kaaslaste igavlemise tõttu, siis ma oleks ilmselt veel ja veel ja veel ....mõnulenud karges merevees keset sillaredavat päikest sini-sinises Vahemeres. Seda ei oska kirjeldada, seda peab kogema. Aliki oli koha nimi.

Saare pindala on 379 km². Saar on mägine, suurim kõrgus 1203 meetrit.

Saare keskasula ja suurim linn on Thásos ehk Liménas Thásou. See asub saare põhjarannikul Kreeka mandriosa vastas umbes 10 km kaugusel Keramotíst.

Thasose saar on roheline - oliivisalud vahelduvad männi, seedri, kuuse ja metsviigipuude saludega. Kulgesime mööda rannikut ja nautisime vaadet bussi aknast. 

Tavaline sütel röstitud sai, millele oliivõli peale niristatud, maitses imeliselt. Ja ma vist pole aasta jooksul nii palju saia söönud, kui sel reisil olles.

Tsipuro pidi olema eriti hea kala juurde ja siis vupsas üks nendest pisikestest sardiinidest mu joogiklaasi. Nalja kui palju.

See sööming oli ikka miskit võimsat - mereannid alates krevettidest ja kalmaaridest kuni vähini välja, salatid ja jook... missugune pidu! Ainult kreeklased oskavad nii uhkeste oma külalisi kostitada.

Loojang oli imeline, istusime praami välitekil ja nautisime kevadet. Mõtlesin Marjele ja poetasin pisara. Tundsin kahju, et ma ei saanud seda tunnet temaga jagada, et kuna ta polnud enam vastanud, siis pidi olema miskit kehvasti. Millal me õpime lugema märke, et imeilus on tihti seotud sellise keerulise ja kurva olukorraga? Enamasti on tagantjäreletarkus... aga see enam ei loe. Ma püüdsin meeleheitlikult saata talle kirsiõisi ja magnoogiaõisi. kirsiõied sain pildile püütud, aga magnooliaõisi ei jõudnud... Aga siis ma veel ei teadnud, et see on ta viimane loojang enne igavikku. 

Meie Anastassia :)