Esimene tõsiselt soe päev ja esimene kodumaine kollane liblikas.
Esimene Eesti koroonahaiguse ohver. 83-aastane hiidlane.
Esimene ujumine, kus veest ei pidanud välja kargama, sest hull külm on. Tulemus ka käes - nina kisub vesiseks.
Esimene päev taasorgutamist.
Esimene kord tunda, et oled täielik hobuemme -pesed valtrapi, aitad last hobuseselga, tassid sadulat, korjad maneežist junne jne.
Esimest korda kippus koer sel aastal minuga ujuma, aga loobus siis, sest jõe teine kallas tundus olevat põnevam Ja siis ei ole ju vesi külm ega midagi.
Esimene soe on toonud krookused välja.
Esimesed tomatiseemned mulda pandud.
Esimene kitsepaar teeservas - sokukene ja kitsepreili kenasti koos jalutamas. Ohtus kauguses ja ka mitte rohkem kui kahekesi :).
Koroonaviirusest saab jätkuvalt nalju - isegi covidiot sõna on käibele tulnud. Eks ikka nende suhtes, kes kodus ei püsi ja kampadesse kogunevad.
Viimane päev kaubanduskeskustele - reedest on suured keskused kinni.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar