Strasbourg

Euroopa Parlamendi tööpaik üks kord kuus nädalaks ajaks - see on see, mida ma sest linnast enne teadsin. No ja siis et on Alsace. Aga rohkem väga ei teadnud. Olen selle kahe päevaga linnas lünka oma maailmahariduses kinni õmblemas. Et siin on veini ja viinamarjaisatandusi, on lisaks koledatele Euroopa Parlamendi suurtele hoonetele ka ajalooline vanalinna osa - La Petite France. On maailma esimene gooti katedraal ja selles uhke kell, mis keskpäeval oma vaatemängu näitab. Notre Dame in Strasbourg. Et linn asub Illi jõe ääres ja täna me siis tatsasime piki seda jõge. Et oli uhkeid hooneid ja lüüse, oli meenutusi kunagisest tööstuspiirkonnast ja üles vuntsitud vanu hooneid.

• Kui linn tähistas 1988 oma 2000. aastapäeva, siis praegusesks on aeg edasi tiksunud 32  aastat - nii et tuleb kokku 2032 vanust sellele linnale. 
• Keskajal kutsuti linna Argentinaks ja rajamise juures on olnud keiser Nero Claudius Drusus (linn kui varasem Rooma sõjaväe eelpunkt) ja linna on esimest korda allikates nimetatud 12. aastal enne Kristuse sündi.
• Keskaja alguses vallutasid asulat alemannid, hunnid ja frangid. Ladina keeles kutsuti linna siis Stratisburgum ehk Strateburgus, milles hiljem kujunes Strossburi Alsace´i keeles ja Strasburg standardiseeritud saksa keeles ning Strasbourg prantsuse keeles.  
• 1469 valmis gooti katedraal, mille ehitamist alustati juba 12. sajandil. Tegemist oli maailma kõige kõrgema hoonega sel ajal ( ületas oma kõrgusega Giza püramiidi)- 142 m on kirik kõrge.
• 14. veebruar 1349 pandi linnas toime üks verisemaid juudivastaseid tegusid (arvati , et Euroopas möllavas katkus on juutidel oma osa) ning põletati üle 1000 juudi. Ka aeti nad linnast välja, veel sajandeid hiljem ei tohtinud juudid linnas olla peale kella 10 õhtul.
• Gutenberg pani linnas kokku oma trükipressi ja kontroll sõna leviku üle oli kaotatud.
• 1518 juulis tabas Strasbourgi elanikke tantsukatk või tantsuepideemia, mil 400 inimest miski pärast vihtus ööd kui päevad tantsida kuni kurnatusest, üleväsimusest ehk südameatakist kokku kukkusid. Alguse sai see proua Troffea tantsima hakkamisest ja nädalaga ühinesid temaga veel 34 inimest. Ja siis veel ja veel. Murelikud kohalikud, kes pöördusid innavõimude, astroloogide ja muude teadjamate inimeste poole, said vastuseks, et nähtuse taga on kohalike kuum veri. Tänapäeva teadlased pakuvad põhjuseks tungaltera söömisest põhjustatud narkootilist joovet - ergotamiini mõju all. Aga see võis olla ka massihüsteeria... tont neid tegelikke põhjuseid tänapäeval enam teab.
• 1520. aasta paiku nakatus Strasbourg Lutheri levitatud protestantismi. Kooli asutamine, millest hiljem kasvas välja ülikool, oli muidugi tore, aga samas kõik see pildirüüste värk tegi uhketes kirikutes ikka hullu laastamist. No ja pane siia veel juurde Calvin, kes linnas maapaos oli ja muud kuni Augsburgi usurahuni...Kokku on päris uhke kompott 16. sajandi usulistest segadustest.
• Kolmekümneaastases sõjas kuulutas linn end neutraalseks vabalinnaks, kuid Louis XIV oma piiride laiendamise tuhinas seda arvestada ei tahtnud ja liitis vabalinna koos vabaduse kaotamisega oma riigi külge 30. septembril 1681.
• 1728 avati Strasbourgis esimene ämmaemandate kool.
• Strasbourgi protestantlikus ülikoolis õppisid Herder ja Goethe,
• Prantsuse revolutsiooni aegu  komponeeris 25. aprillil 1792 Claude Joseph Rouget de Lisle revolutsiooni hümniks saanud "Marseljeesi" just Strasbourgis.
• Strasbourgist on pärit Napoleoni sõdade üks kuulsamaid kindraleid Jean -Baptiste Kleber, kes alustas küll sõjaväelase karjääri Habsburgide teenistuses, kuid kargas üle (kui sugupuud ette ei ole näidata, siis kaugele kuningate ajal ei jõua selle karjääriga). Ja andeka inimesena sõdimisest vabal ajal ta tegeles arhitektina uute hoonete rajamisega. Üks araablasest üliõpilane lõpetas ta elu mõrvates Kleberi 1800. aasta Egiptuse sõjakäigu ajal.
• Napoleon ja Josephine külastasid ning ööbisid Strasbourgis mitmel korral.
• Prantsuse-Preisi sõja ajal 1870 arvasid sakslased, et kui ägedalt pommitada, siis saab prantslastest kiiremini jagu. Ja nii nad panid põlema Kujutava kunsti muuseumi, kus muuseas hoiti ka harudlasi ajaloolisi ürikuid ja käsikirju.
• II maailmasõja ajal tegutses linnas noorte vastupanuorganisatsioon, mille juht Marcel Weinum 1942 tabati ja hukati pea maharaiumise teel. Noormehe viimased sõnad olid: " Kui ma pean surema, siis ma suren. Aga ma suren puhta südametunnistusega".
• II ilmasõja ajal pommitasid liitlased linna rohkem kui sakslased. 1944. aasta pommitamistes sai pihta vanalinn ja katedraal.
• 1949 tegutseb linnas Euroopa Inimõiguste Kohus ja Euroopa Nõukogu.
• Oh jahhh... varauusaja Prantsuse sõdurid, kes olid haigestunud süüfilisse, saadeti Pariisist välja ning Strasbourgi ravile. Sakslased ristisidki süüfilise Prantsuse haiguseks. Haigestunud mehi ei lubatud ka Strasbourgis linna keskel elada ja saadeti nad just Petite France rajooni. Ja keskajal oli see ka nahaparkalite rajoon, nii et lisada kogu pilti ka need lõhnad, mis selle tegevusega seotud...
• Neli korda on Strasbourgi elanikud vahetanud kodakondsust oma linnast lahkumata...:): et tulevad sakslased ja oled saksa alam, tulevad prantslased ja oled prantslane.. 
• Strasbourgi linnasüda Illi jõe saarel on võetud tervikuna UNESCO maailmapärandina kaitse alla.
• Strasbourg on suuruselt 9. linn Prantsusmaal. Koos eeslinnadega 780 000 inimest.

Mingi teema on neil nende kurgedega. Kui guuglit uskuda, siis on tegemist sellega, et kured lendavad tagasiteel lõunast sellest piirkonnast läbi ja siin (Alsace) pesitseb palju kurgesid.
Legend teab rääkida sellest, et kui Karl Suure poeg Louis Vaga hakkas oma poegade vahel 830 maid jaotama, siis oli tema esialgne plaan jagada maad oma kolme poja vahel. Sellele seisis aga vastu tema teine naine, kes soovis, et kogu varandus läheks ainult tema pojale (st viimasele järeltulijale). Vanemad vennad alustasid isa vastu sõda. Niisugust pööret nähes täitusid siinsete kurgede südamed kurbusega ja nähes vennatapusõda lendasid nad abi järele jumala juurde. Jumal ei tahtnud sekkuda maapealsetesse tegudesse ja nii rikkuda inimeste vaba tahet. Kuid ta lubas kurgedel kasta oma tiivaotsad kurbuse märgiks musta värvi sisse. Niisiis said siinsed kured oma praeguse välimuse just selle tõttu, et asutati praegune Prantsusmaa ja Saksamaa.

Jalutasime ja jalutasime ja sõime püreesuppi ning manustasime kohvi ja nautisime ilma. Nagu ilmateade lubas, nii ka juhtus, et kuskil keskpäeval tuli välja päike ning me tundsime kevade hõngu koos laulvate tihastega. Mis siis, et jõulukaunistusi polnud veel maha võetud. Ikkagi on juba natuke kevade moodi.
Alguses Helena pakkus, et Strasbourg ei olegi nii suur linn ja kui me linnas oma õpilasi kohtasime, siis tundus, et ei ole jah. Aga tegelikult tatsasime me ikka kogu aeg selle ühe saare peal ja nii see tunne ka tekkis, Ega me kesklinnast palju kaugemale ei jõudnud. Ja kui nüüd numbreid vaadata, siis on ta ikka oma kaks Talllinnat suur ja see teeb päris suure linna kokku.
Alguses ma arvasin, et ei osta midagi ja siis ostsin kaks veini ja miskit aniisi asja, mis osutus väga prantslaslikuks joogiks. Kui absint ära keelati, siis hakkasid nad seda 45 % jooki manustama, aniis koos veega läheb selliseks piimjaks. Näis, kas see Toitsile meeldib...
Katedraal oli ikka vägev küll. Roosaken ja vitraažid, kolm löövi ja kappaltarid, orel ka kantsel ja see avarus... Ma sest kellast suht aru ei saanud...

Ja need väljakud ja tänavad ja kangialustes mängivad muusikud ja kohvikud ja plaatan ja kanalid oma arvukate sildadega, inimesed kes ütlevad sulle kõikse aeg madam ja merci... elu on elamist väärt...