neljapäev, 30. jaanuar 2020

Lemmikud

Mu ees on Doris Kareva luulekogu. Ma olen seda šnillinud juba oma kolm kuud. Et kas ostan või siis ei osta. Täna jalutasin Apollos ja lehitsesin raamatuid. Tarku ja tuumakaid, pisut kergemaid ja lõbusamaid, kalleid ja allahinnatuid. Mul on miski eriline diil nende raamatutega. Mu kodu on neid täis, mu klass on pungil neid täis. Ma olen vaadanud seda raamatuvahetuse asja, aga ma ei raatsi neist loobuda. Neis on seletamatu tõmme, mis mind veetleb. Ma ei jaksa neid kõiki lugeda. Mu lapsed ei vaja neid ja usun, et nad saavad tükk aega vaevelda, et kuhu nad panna.
Raamatud tulevad mu juurde tähendusega. Kuu enne Marje minekut ostsin luuletused kurbadeks aegadeks. MA ei mõelnud ostes muule, kui et need paar luuletust, mida ma enne ostmist jõudsin läbi lugeda, puudutasid mu hinge. JA kui sõna puudutab hinge üks kord, küll ta siis leiab õigel ajal tee ka mu kätte.
Nii juhtus kord ka kivirähu Rehepapiga. Hakkasin seda lugema, sest olin kuulnud ta vaimustava raamatu olevat. Ei hakanud jooksma, sest ajaloolase haridus ei lasknud ligi sedasorti huumorit. Pärast kümnendat lehekülge, panin kinni. JA riiulisse, Las ootab aega, mil on õige aeg. Teist korda ka ei õnnestunud. Olin surm veendunud, et olen miskit jama ostnud, nagu see vahel ikka on. Tead küll ju - on ale ja ostad rohkem kui vaja suurest lustist, et raamatud on taskukohasemaks saanud. No ja siis kolmandat korda lehitsesin ja hakkasin lugema. Lugesin keset suve üksi toas olles ja itsitasin kuuldavalt. Mõnes kohas lausa laginal, neelasin selle päevaga. JA siis ei saanud aru, et kuidas ta enne ei hakanud kätte. Aga ju siis ei olnud õige aeg. Ja see aeg tuli lihtsalt ära oodata.
Tänase päeva aeg oli lugeda Richard David Prechti "Kütid, karjused, kriitikud". Lapsed olid töötubades, ma kaasa minema ei hakanud... ja nii ma siis lustisin raamatu ja omaenda mõtetega. Ja kui ma nendele küsimustele veel ka vastused jaksan välja mõelda, mis siis veel kõik võib juhtuda.

  • Millest unistab koolilõpetaja 2020?
  • Missugused on kolm inimkonnale kõige enam kahju tegevat harjumust?
  • Kas inimkonna tulevik on algoritmitav masinate poolt?
  • Milliseks eluks ma oma õpilasi ette valmistan?
  • Kas kultuur päästab maailma kui ta õpetab meid mõtlema lisaks ajule ka sisikonna ja närvilõpmetega?
  • Kas tehnika muudab elu elamisväärsemaks?
  • Millised in meie, inimeste, tõelised vajadused?
  • Püüa maalida pilti oma ideaalsest minast?
  • KAs me elame saavutusühiskonnas?
  • Kes/mis kujundab inimkonna tulevikku?
  • Visanda ettekujutus maailmast 2500. 
  • Mis teeb elu elamist väärt kogemuseks?
  • Kas matemaatika on kurja mõistuse teadus, mis teeb inimesest maakera isanda , aga masina orja?
  • Mida teeb tehniline revolutsioon inimese hingeeluga?
  • Kuidas elada üksikasjade kõrbes?
  • Mida oleme võitnud ja mida kaotanud digitaalse maailma ülesehitamisel?
  • Miks me enam midagi ei paranda vaid ainult asendame? 
  • Kas tõhususepõhine mõtlemine teeb inimese õnnelikuks?
  • Kes/ mis on moodsa aja deemonid?
  • Tänane hetk - kas uus eile?
  • Kas inimene vajab optimeerimist? Masina ja inimese kokkusulamine?Optimeeritud maailma igavus (aja kokkuhoid, lühikesed otseteed, ühesõnalised vastused).
  • Kas tehnika teeb inimese individuaalsemaks?
  • Kas tööl on tulevikku?
  • Kes on 21. sajandi võitjad ja kaotajad?
  • Kuidas avastada endas geenius?
  • Mis on moodsa aja voorused? Kuidas defineerida voorust?
  • Kas väide" Lihtsam elu ei ole demokraatlikum elu" on tõene?
  • Tänapäeva maailma lamedus kultuurilises plaanis - ühtsuse loogika on raha loogika?
  • Kuivõrd tulevik on täis optimismi ja heaolu või siis hoopiski kammitsetud pessimismist?
  • Kas inimühiskonna väärtused on igavesed ja ajatud?
  • Kas demokraatial on pidurdamatu manipuleeritavuse ajastul tulevikku?
Ja need on vaid esimese peatüki mõtted. 

"Ent optimist, kelle ootused ei täitu, on igatahes elanud mõtestatumat elu kui pessimist, kes saab kinnitust oma pessimismile"

JA nüüd leib ja siis Doreva.See tähendab Doris Kareva.

Mis see on, mis ärkvel hoiab hinge?
Mis see on, mis elu külge seob?
Nelja seina, nelja silma  peod.
Pihkudesse püütud kõrgepinge.

Enne veel, kui käsu andnud koit,
lahkud tabamatul tantsusammul.
Lumevesi on su lemmiktoit.
Valged õied puhkevad su kannul.
Doris Kareva

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar