Jõuluimetus

Kui palju mahub ühte toimekasse päeva. Tööd ja suhtlemist, siblimist ja sebimist, kohtumisi ja mõtete jagamisi, sündmuseid ja hetki.Olid tunnid, oli jõulupidu, oli õpetajate delegatsiooni kohtumine vallajuhtidega. Meedia peauudis oli muidugi Ihastes juhtunud tuleõnnetus, kus elu kaotas perekond - ema, isa ja KOLM last.
Ja ilm oli ka selline kõle ning lõikav, teed olid hullult libedad ning ilma kinnasteta ikka väljas olla ei tahtnud. Samas ronis aeglaselt taevasse täiskuu, silmapiir karjääris pakkus värvidemängu ikka punasest järjest oranžimaks ja siis juba neelas pimedus ka viimase heleda triibu. Karjääris oli veele tekkinud õhuke kirmetis, selle all olev vesi suutis jääkihti veel virvendama panna, kuid läbi enam ei murdnud. Spike (mu peni) otsustas haukuda pimeduses mustendava teadetetahvli peale. Ja kui julgust kogus, siis läks lähemale ning tõstis jalga selle postide peale.
Poliitikast ei oska nii palju kirjutada, aga vot jõulupidu.
Olen neid ikka vaatamas käinud, sest laps laulab kooris ja kuidas muidu lapsevanemana talle silma vaadata. See on selline heldimuse ja härduse hetk, kaks korda läksid silmad märjaks kui Mirtel laulis ja räägiti andeksandmisest ja headusest. See on see oluline. Vaadata oma õpilaste andekust siira heameelega, plaksutad akaasa tantsulastele, kes hoogsalt laval ringis trallisid. Mis siis kui läks segamini, kes partnerina pärast keerutust su ees pidi seisma.. Need ühesuguste patsikestega ja identsetes mütsides tegelased lähevadki vahel ähmiga segamini. Aga siis parandad vea ja jätkad järgmisest taktist. Või need neiud oma pikkades triibuseelikutes sirge rühi ja uhke peahoiakuga. Kas polnud suursugune vaatepilt? Laulud toovad siiani väikese värina hinge - Hedi ja Mirtel ja see väike tüdruk, kelle nimi on ununenud. Põmmutajate hoogne rütm ja esitus, kus pole vahet - oled sa õpetaja või õpilane, kokku tuli ansambel, mis väga hästi kõlas. Rütm ja Christoferi natuke laialivalguv tekst andsid kokku põneva koosluse. Noored muusikud Jaanuse juhendamisel lõid varbaga takti, et sünkroonis püsida, Adeele kipsis käsi ja püüdlik rütmipilli harmoonia, pinges näod viitasid tõsisele pingutamisele. Veel ei ole ehk viiul ja lõõts nii käpas, et oleks saanud esinemist nautida, aga seda tähtsam oli võimalus esineda.

Adeele oli ka sedameelt, et "endise" direktori kõrvale istudes sai kõrvaldatud viga, et siiani on ainult kaks sõna räägitud ja juttu voolas koolist ja elust ning suur inimene kuulas.
Ma ütleks, et Johanna Maria balletisoolo ja väikeste päkapikkude jõulumuusika saatel antud valgusetendus tekitasid ebamaise tunde, et mis kinnitas valguse võitu. Ei olnud vaja suurt tänamist sinna otsa - hoidke üksteist sõnumist piisas.

Ostsin täna Mangi horoskoobi. Tahaks ju millessegi heasse ka uskuda ja horoskoop üldiselt pakub igasugu selliseid emotsioone. Niisiis  - hakkan elu üle järele mõtlema, sest elu ei lähe helgemas suunas, vaid inetumas. Peas keerlevad mõtted - kust see Mang nii täpselt teadis, et mis meil siin on... et tuleb rinda pista halbade ideedega ja mõtiskleda maailma üle, et oma telg tagasi saada. Mariliisil oli räägitud koguni oma valijaskonna tekkimisest ja Jupiteri mõjust liidriks olemisele.

No ütleme, et läbirääkimised läksid nagu ikka. Sikkudena seisavad mõlemad pooled oma nõudmiste eest ja taganeda ei saa. Meie tahame tagasi direktorit, vallavalitsus käiab poliitilise ärakasutamise juttu ning retoorikasse on ilmunud sõna "ajupesu". Viimane ajupesu juhtum meenub sinisest äratusest, aga veel enne Kemal Atatürgi sünnipäevale pühendatud pidustustest Türgis Adanas. Vot see oli pesu, mis pesu nime vääris. Aga oskus sõnade jõudu tunnetada tuleb ka tasapisi. Hirmutamine ja hirm, et kooli julgeksid tulla tööle õpetajad, kes ei ole Heidiga sama meelt... jne. Ma sain terve tahvlitäie näiteid, kuidas toimib propaganda, mis on mõjutamine, mis on neutraalsed sõnad ja mis mitte. Õpin kuni elan.

Mõned naljad ka: Aili rääkis oma õpetajana kodukülastamise kogemustest - et kuna vanemad armastasid hoolega aknal vahti pidad, siis hiilis õpetaja mööda seinaääri külastamist vajava pere elukoha poole ja kella helistades valetas, et on kirjakandja. Muidu poleks lahti tehtud. Aga pettusega sisse pääsenult sai vanematega ikka kontakti. Või siis kui ta lapsevanemale kurtis muret, et laps ei tee vahet oma ja võõra vahel, siis vanema reageering oli: "Ma ju rääkisin Sulle... Mida Lenin ütles? Õppida, õppida, õppida."

Lisaks veel need uuemad lood sellest, et koolis keelatakse ära pähklite söömine, sest need olla oravate toit.
JA siis et HITO vorm on kollane ja sinine, uute tuulte puhudes on see tunnistatud propagandaks ja treener võib saada süüdistuse ajupesus.
Et huvitav, millised jõulupakid on vallavalitsus tellinud - kas Pirge peab nüüd keldris istudes oravakese kommid sealt kõik välja korjama?

Hambad on meil igatahes sama teravad kui oravatel. Ja miski metskitsede söötmise jutt ikka ka.

Pael, ei võtnud eile kaasa kaamerat ega telefoni, nüüd pole jõukontserdist pilti kuskilt võtta. Nii juhtub, kui ise ära ei tee :).