Kuhu kadus september?? Pekkis päev.

Püha Mooses, mul oli selline tunne, et ma septembris ikka olen miskit kribanud, aga selgub, et ei olegi. Oleks lihtne öelda, et puhas laiskus, aga tegelikult on ikka nii, et kuskil on must auk, kuhu kõik see aeg kaob... ja miskid tegevused, mis mitte ei söö, vaid pigem lausa õgivad mu aja. No näiteks tänane päev - kirjade järgi pidi olema mul tunnivaba päev ja nimekirjas oli igasugu tegemisi. Alates nimekirjast ja kuni tundide ettevalmistuseni ning homse teatrietenduse piletite trükkimiseni välja.
Näiteks esmaspäevane kogunemine nagu tavapärane, siis veel maailmakoristuspäeva aktsioon ja sellega seoses tuli üles laadida kolepilt korjatud prügist ning miski hetk peab kokku panema video - u 1 minutit pika.

Koristamiseks pidi olema kaasas kindad - ei olnud kõigil... õpetaja siis laenas isiklikke. Prügi kogumise kotid ja tahe koristada oli ka klassijuhataja pärusmaa - sundida teismelisi tegema miskit, mida ta ei taha, see on hullem kui sunnitöö ise. Ausõna. Aga suutsin kaameraga tabada ka momendi, mil Aleks Mark korraks kummardas. Kokku tegi ta seda umbes täpselt korda kolm. Siis vedasime sodi kooliõuele, kallasime suitsukonid suurde kuhja ja saime u ämbri ehk kaks sodi, millest astume igapäevaselt üle... Lisaks vanadest kottadest, pappkarpidest kuni pudelikorkideni ja klaasikildudeni. Prrr...
Ja siis hakkas - muidugi ei saanud me hakkama pelgalt 30 minutiga, ikka kulus loivamiseks rohkem aega. Ilja otsis oma koolikotti, Roberta ja Angelika leidsid ka, et kui on võimalus antud hilineda, siis miks mitte seda kasutada.
Eesti keele tunnis vaadati filmi ja see muidugi ei suutnud segada lärmakate kommenteerijate tegevust. Ilja, Aleks Mark, Marita, Danila Daniel.... suutsid Rauno välja vihastada ja nii tunni tuksi keerata. Ja just olime rääkinud Alenaga, et siis tuleb Ilja ema kui ta veel jama kokku keerab.
Edasi olin suutnud eile õhtul Rauno abipalvele vastates double bookida oma 5 . tunni.. See tähendas, et pidin siva leidma üheksandikele iseseisva töö ja siis minema 12. klassi esitlemisi kuulama.
Lisaks olin nõustunud 7. klassi tüdrukutega õunakooki küpsetama... õunad olid õnneks ämbris (ämbri unustasin ikka kooli).Pohlad(originaalretseptis jõhvikad) puudusid, kimasin K5 , et osta juurde. Muidugi ostsin ka lihapiruka ja kapsapiruka ja porgandipiruka... Selgus , et pool liitrit pohli on palju plaadikoogile... panin jäägi söömiskeks õpetajate puhketuppa.
Mis ma veel vahepeal tegin? Kaks kruusi kohvi, sibamine siia ja sinna otsides, et mis tundi ma ikka asendan (selgus, et mitte Anastassia vaid Marje tundi), ootasin, et kas tuleb Karl Johannese isa. Tuli kella kaheks, aga siis polnud mul enam aega (7. klassi õunakoogid ahjus). Paljundasin töölehti ja printisin retsepti, pidasin Pilviga koosolekut ja loosisime rühmade järjekorra. Pärast selgus, et jumala mööda - vene õpilased olid hoopis teises tunnis ja nad tuli ikka kõrvale tõsta ning algne järjekord läks suht metsa. Nagu ka küsijate rühmad. Kohalikust omavalitsusest tulid linnaplaneerija Kaie Metsaots ja Anu Needo. Noorte esinemisoskus on ikka... nu jah.
Siis kella kolme ajal olin tunnistajaks tuttavale tundele - ma olen nii sitt planeerija, et tahaks nutta... Ja oma töödega ei saa hakkama. Ja ometigi ma ju toimetan kõikse aeg, vaid söögivahetunnis istusin 20 min puhketoas. Ja ma ei saa aru, kus on mu aru ja toimekus ja miks ma midagi tehtud ei saa?????

Sain tellitud bussi Pirgelt, sain koogi jaoks materjalid, sain 8-st rühmast kuulatud kolme esinemised. Sain pärast tööd üles laaditud oma kolepildi ja Alaadini käest isegi küsimuse. Sain toetatud meediatiimi ja püüdsin nende teksti redigeerida, kukkusin läbi. Sain tunnikese Nastjaga räägitud, et ei ole kahtlane üritus ja ei pea olema maani tualett viimaseks päevaks. Ja et nad saavad hakkama. Sain teada, kuidas trelle panna ja veendusin, et mu pilt on teiste seas. Ja video on pooleli. Jääbki. Ei jaksa.

Ma pole jõudnud muud kui 6 võileiba kugistatud ning kolm klaasi vett ka peale. Ahhjaa, pudelikoti viisin tühjaks. Ja siis vaidlesin miski mammiga, kes nõudis, et ma peaks katkestama oma pudelite toppimise automaati, sest tal on ainult 10 pudelit ja see on ebaõiglane , et ta peab mu järel ootama. Siis sai mõõt täis , et miks kõik must aina üle lasevad....ja ei lasknud vahele. Nüüd võitlen kassiga, kes arvab, et süles olla on parim, mis siin toas teha ja pole mul vaja midagi klõbistada siin arvutis.

Plekktrumm on tulemas ja metsa see töö... mul on isiklik elu ka.  Lapsed õpetavad :). Tunnid on ette valmistamata, nimekirja ei ole, raha on tellimata, Kristiine küsib ideepoegi IVOLi projektideks, Pilvi ja Marietta tahavad teha miskit PÕKi, tööd on parandamata, Rita rände tund tegemata, 9. klassi lastevanemad küsivad hindamise kohta.... miskit on raudselt veel, aga ei mäleta....näiteks Madise arutlus, kolmapäeval on veel Tulivees loeng, ratsutamine, ujuma pole saanud... külm on. Ja nende videoteni pole ma jõudnud, projekti jaoks on vaja materjali kuskile koguda, etwinning ...Kuidas see aasta nüüd kuu ajaga nii kuratlikult kiireks on läinud?