Tont seda teab, aga kuidagi on suvi paika loksunud nii, et on kas paaripäevane molutamise aeg või siis hullult planeeritud tegemine alates leivast ja siis kuni lapsehoidmiseni välja.
Saime paika Venemaa reisi, mis tegelikult ei olnud plaaniski, oli Liispeti pildistamine ja usun, et sealt tuleb hullult ilusaid asju ka ning modelliks olemine oli talle põnev.
Oli laulupidu ja pärjad pandi pähe. Ja murueide tütreis siis sai Eesti rahvas näha :).
'Siia said nüüd kopeeritud Külli tehtud pildid, et autorlusega kõik klaar oleks. Saatsin kaardid Müüridele ja Arno oli suht leige, aga teised ikka tänasid. Ilus ju ikka...
Laulupidude ülevusest ja oma viletsusest peaks kohe eraldi kirjutama... ükskord.
Piiripealne pedagoogika intrigeerib hetkel. Et kuidas seda siis esitleda - jama on selles, et idee on peas nii kõvasti kinni, et ei lase eriti ennast muuta ja see pärsib asja hullult. Kuidas saada loovus voolama, et mõte plastiliiniselt paindlik oleks?
Aga nad hullud on pannud ka ettekannete tutvustuse plaani ja see ei pruugi olla see, mida ma tahan. Ja kui ei taha, siis ei aita ussi ega püssirohi...
Nagu ikka.
Ah jaa. Üks hull pihlakas silmaallika kraavikaldal on otsustanud võtta värvi. Olen kindluse mõttes kontrollinud üle ka teised, ei miskit - rohelised. Nii et lase olla...üks kiirustav pihlakas ei lõpeta veel suve :).
Teisipäeval sõitsin rattaga pärast vihma auravas õhtus, kus asfaldilt tõusvad udulaamad segunesid maa hingamise lõhnadega ja taevaserval moodustasid nad kokku sellise suvise pildi udust, metsaveerest, päikeseloojangust ja põldude kollakamaks tõmbuva viiru siidine lainetus raamis kogu seda vaadet. Autogi peatus, et teha pilti.Minul nagu alati pole telefoni kaasas, aga on silmad, mis õhtuse ilu kumas puhkavad. Imeline.
Eile sai neli kuud Marjeta .., Müüril põles küünal laual. Valus on veel see haav, kaugelt valusam kui Pegasuse jala toetamine mu jalale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar