Suve lõhn

Suve lõhn imbub koolimajja kuidagi märkamatult. Näiteks pole esmaspäevahommikusel nädala alguse koosolemisel enam erilisi teateid - pisut kiitust toimunud konkurssides osalejatele ja loomefest ja õpilasesinduse tegevus...Teisalt on maja vahetundide ajal niiiii vaikne, et enam ei saa aru, kas on vahetund või tund, sest päike meelitab õue ja kevadine kihk paneb turnima, ronima, seina ääres peesitama... peaasi, et saaks õue. Aknad on pärani ja tuul tõmbab kasvõi sokid jalast... nii et nohu on nohu saada. Koolitundide lõpul vedeleb teise korruse posti najal maha unustatud koolikott. Klassijuhatajatundides arutletakse viimaste nädalate tegevusi ja telekast tuleb Eurovisiooni laule. Konnade ränne üle maanteede, haneparved põldudel, päike tõuseb juba enne kuute, metsaalused on sinilillesinised ning ülasevalged, Kalvist saab korjata karulauku, emadepäev on saabumas...

Lapsevanemad, kelle nupsukesed kooli hakkavad tulema, arutavad arstijärjekorras, kuidas valida kooli - kas karm ja vanamoeline Vene kool või siis liberaalsem Kiviõli eesti kool - aga keelt ju ise ei oska nii palju, et oskaks aidata ja vanaema, kes oskab keelt, tema elab Narvas ja ei saa ju iga päev abiks olla. Ja siis tuleb mu endine õpilane neiu Mašošina ning paneb mu tanki - näe, siin see õpetaja istub ning küsige tema käest. Lahtiste uste päevad, mis ma muud oskan öelda. Tulge ja vaadake :).

Ise ka ei usu, aga kuskilgi on veel jaksu.. kuskil seljakotis sügaval sisemuses. On see päikesest ja d vitamiinist või siis sellest, et 12. klass on eksameid tegemas ja tunde vähem...tont seda teab.

Mu kass vaatas Josera toidupakilt teise kassi pilti ja urises.
Mu peni pani tähele, et mul on jope seljas ja ta hakkas akna taga suurest rõõmust hüppama.
Ma proovisin päästa Sädet koera tähelepanu eest ja toppisin kassi põue - sain karistatud küünejälgedega kaelal.