reede, 4. mai 2018

Leid paberite vahelt :)


Lasta lahti lapsepõlve põllepaelast,
pääseda vabaks kooli köidikuist
Astuda tundmatule teele
Vastu päikesetõusu või loojangut,
Vihma, rahet, lund ja udu.
Olla jäägitult maailmaparandamise usku,
Otsida ennast ja leida kaaslasi
Unistada  ehitades õhulosse
tegutseda tormeldes takistuste kiuste.
Küsida, kõhelda, kahelda,
Ümber mõelda ja otsast alata
Suunamuutusi kartmata sihte seada
Armastada ja vihata.
Otsida ennast muutuvas maailmas
Oma õnnemaad või jumalat, trotsida reegleid,
Võtta vastutust, valet põlata,
Teha tööd lugemata nädalaid, tunde.
Märgata lihtsat ja head
Kartmata kibedaid maitseid
Leida ilu ja imeväärset
Laia maailma peibutavast kutsest.
Loodan siiski et kodune kool
See lihtne ja argine maja
Oma võlu ja väärtust ei kaota
Kui lahkud kord lapsepõlve rajalt
Et jätkuks teil siiraid sõnu
Julgust mitte minna mööda
Aega kuulata vaikset sosinat
Seada samme südame järgi
Osata hinnata emakeele kõla
Ja kodukamara vilja maitset
Kasvanud tugevaiks tammedeks   
olge mastimändide moodi!


Kirjutasin selle 2016/2017 abiturientidele lõpukellaks. Hää lugeja, kirjavahemärke ära vaata.... need on puudulikud.

Sain täna kaks korda veel oma taotlust parandada ja õppisin taas, et detailidest tuleb lugu pidada. Ei piisa laia pintsliga lõuendile sirgeldamisest, tuleb nikerdada ninasid ja põselohke, sest mõni võib seisatada su töö ees ning hakata uurima... ajastut, inimesi lõuendil, värvide maailma tähendusi ja muud...

Eilne coachimine läks hindamise nahka. Ja kui ma pidin tegema enda jaoks sellest jutumullist kokkuvõtet ning vastama kiuslikule küsimusele, et mida mina sellest tunnist siis enda jaoks sain . tuli tunnistada, et lehekest mõtetega sest kohtumisest ei sündinud. Sündis arusaam, et tuleb luua süsteemi. Iseendale, noortele, kelle jaoks hindamine peaks olema arengut toetav tegevus, lastevanematele tagasisideks nende juntsudest, ühiskonnale, et nad saaksid sihte seada ja arvet pidada, HTM-le et oleks, mida võrrelda ja nii edasi.
Võistlevad kaks koolkonda - standardiseeritud testide koolkond ja individuaalse arengu koolkond. Minu kogemus ütleb, et tõde on kusagil vahepeal. Alati on ta millegi vahepeal...sõltudes vaataja mätta kõrgusest, väärtustest, uskumustest ja kogemusist.
Hinnete panek on hull keeruline... kunagi oli lihtne, aga mida aeg edasi, seda enam hakkad kaaluma. Kaalud teadmisi ja seda, kui palju jõudu on läinud nende kaevandamisele. Kaalud pädevusi ja väärtusi, oskust hinnangut anda ja seda hinnangut ka põhjendada, vaed mõtete tuumakust ning silmaringi laiust, sügavust, ulatust. Mõõdad oskust kaunist emakeelt selgesti tarvitada ja võõrsõnadest arusaamist, mõõdad seda, kas RÕK-i kohustuslikule reale kirja pandud nimed on müoliinsidemetega ajus kinnistunud. Maailmavaade peaks kõikidest neist osadest kokku hakkama, uskumus, et inimesed su ümber on head ja toetavad, väärtuseelistused aatelised ja isamaalised soovitavalt... demokraatia usk ja kogukonna mõtestamine.


Jummel, jummel....

Tasapisi peaks hakkama arenguvestluse jaoks Heidile teksti kokku panema.

Selle aasta esimene vikerkaar 27.04.2018



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar