23. veebruar oli selline rahulik ja sai magada... ei suuda isegi meenutada, et mis ma tegin - lugesin, logelesin, vaatasin telekat, püüdsin end sünnipäevalainele viia. Ah jaa, suurem ettevõtmine oli ju pirukategu - et siis keefiritagen ja lihapirukad. Tegin ka pärmi-muretaigna valmis kaneelikuklite jaoks, siiani on veel kausipõhjas mõned...
Ja Lohkusele ei jõudnudki, seega Pätsi terviseks ei saanud pitsigi võetud.
24. veebruar... oli nagu vanas anekdoodis - kui Tiina pirukatega Valastele jõudis, oli kell kuskil 7.20 ja lipp jõudnud just inimeste peadest kõrgmale kerkima hakata. Seekord oli läbiviimine usaldatud Kaire Jõe kätte ja hoolimata krõbedast külmast inimesi rohkesti kohal. Pikki kõnesid ei peetud, aga midagi ütlemata ka ei jäänud. Harras pidulikkus oli segatud lõbusamate laulude ja liigutamisega, kaitseliit jagas teed ja kohvi ning pirukaid, kohaolekut ilmestasid politseibussi tegelased, õhus lendas kogunisti kolm drooni ja Raideri klubi hobused marssisid uhkel härmas ninadega ja lehviva lipu toel koos saatemeeskonnaga....
Valgusemäng jäätunud merel oli igatahes imeline. Liispetki küsis, et huvitav kui palju nad maksid, et sellist ilma saada...
Kui koju jõudsime kohustuslikult küünlasüütamiselt kiriku juures, oli nii külm, et hambad plagisesid veel tükk aega. Aga pika peale sai sooja... nii umbes tubli paari tunni pärast suutsin juba isegi mõelda, et kell kolm hakkab Kiviõli kultuurimajas kontsert :)
Sein enese jäädvustamiseks pidulikul sündmusel (nagu presidendi vastuvõtul), kaameraga askeldav Maria püüdmaks purki emotsioone, kommide ja šampusega võimalus tervitada vallajuhte ja siis sujuvalt saali. Kontert-aktus "Inimestele, kes on ühendatud ... "
Kaja uhke regilaul, ülesehitus interaktiivselt nii saalist kui ka lavalt, noorte vaheklipid kui elav ja siduv osa erinevate blokkide vahel. Natuke kodukootud armsust ja häälekat liikumist rõdudel, video kui moodsa maailma kõnekas tervitus ja siis vallajuhtide sõnavõtt klišeelikus võtmes. Eks ma olen õel muidugi, ma ju tean kuidas ma vaevlen igal aastal, et sellesse võrku mitte sattuda. Esimesel aastal võiks ühendvalla tervitus ikka pisut uudsem olla...Nu ja siis aukirjad ... pikaajalise koostöö eest ja kui see pikaajaline koostöö on ikka alla kahe-kolme aasta, siis paneb pisut muigama ka.
Millegipärast oli Teona ja vene koori "Galinka" see kõige energilisema plaksutuse saaja... eks seegi ole märk muutunud aegadest...Ja naisteansamblid ... nii laulude kui tantsudega, Aruvee Tiit uhkeste saatmas... :). Tublidus ei tule tööta... Aitäh oma maailma avamast.
Kahetunnise kontserdi järel oli šampuselaua asemele tekkinud tordilaud ning järgnes ühine tordisöömine. Mis võiks küll olla selle sümboli taga - kas ühine söömine nagu talgulauas, äkki hoopis magusaga meelitamine, või siis pidulikkuse rõhutamine, võimalus suhelda ja kontserti arutada, vallajuhtidele end näidata ja rahvast vaadata?
Igatahes ei kiirustanud inimesed kohe koju vaid nautisid koosolemist ja olid ühendatud. Tordi läbi siis pärast kontserti. Liispetil võttis ka hullupööra aega enne kui kultuurimajast välja sai.
Pildid räägivad enda eest ja kui uskuda kunstiteadlasi, siis on kaasaja inimeste oskus pildikeelt lugeda üsna hea. Nii et olge lahked.
Ja siis muidugi kohustuslik osa 24. veebruarist - pingviinide paraad ja aastapäeva kontsert sedapuhku ERM uues majas ja Kersti Kaljulaidiga. Tõdesin, et kõne oli natuke minu moodi - et kasutas kuulsate eestlaste tsitaate. Aga mina esitasin oma üllitise enne! :P
Kontserdi lõpuosa ma ei näinud, sest suundusin saunalainele... Aga ma iseenesest ei viriseks esimese poole tunni kohta väga palju. Eklektiline nagu kaasaegne maailm on, miks me siis ometi kunstis otsime suurt narratiivi rahvusliku alatooniga. Ammu juba moest ja meelest. Semper ja Ojasoo said igatahes hiljem võtta ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar