Kuidagi on mind ka tabanud see valge lehe hirm ja ikka olen blogi avamist edasi lükanud... Asi ka mida karta, aga nii hea on mõelda omi mõtteid ja siis lasta neil haihtuda.. kuhugi ilusate mõtete maale. Ilma valuta panna neid sõnadesse, ilma vaevata üles tähendada, talletada kuskile kinnipüütuna.
Jõulud ja muud pühad ei ole just mu lemmikaeg. Kuidagi jooksed end hingetuks enne ja siis ei jaksa olla muud kui oimetult väsinud.
Ja tahaks lugeda krimkat ja oma iseendale kingituseks tehtud Ehini raamatut. Ja mõelda Joosepi sõnade peale, et tõesti hakkad aja kulgedes väärtustama kontsentreeritud mõtteid. Et ei pea pikka lugu lugema, saad just sellise pisikese loo pealt kõik olulise kätte ja jääb ülegi, kui jaksad mõelda ja tõlgendada.
Ostsin endale ujumise kindad, nüüd on sõrmedel soe ja võib sulistada umbes kolm minutit. Ja varbad hakkavad külmetama, aga sõrmed ei hakka. Ja nüüd on siis juba uus tase :). Ilmselt see rasvakiht ikka ka hoiab hästi sooja.
Kuskil kuklas kummitavad tegemata tööd ja lubatud täitmata lubadused. Sõira lubasin teha ... ilmselt ikka teadmises, et keegi peab vanaema kunsti süüa teha elus hõidma. Koorekommi keetma, sõira tegema, kohevat koogikoetust (pannkoogitaigent), võikreemiga biskviiditorti, sibulanaatidega suitsuliha ja muud... Isegi kunagi nii vihatud kartulitangupuder tundub nüüd kaugelt vaadatuna maitsev ja hää.. sellise koorese sibula-pekikastmega. Mmmm. Ja need väiku vereva kõllatse kardoka.
Jõululaupäeva tegemised:
sült, siis Tallinna ja tagasi, natuke süüa (mis ahjus ära kõrbes), siis kringel ja siis sauna ma taas kord ei jõudnudki, siis tõime ema meile ja tal oli ka natuke vaheldust nende tittedega. Ja nii oligi päev õhtul ja kümne ajal vajusin voodisse ning magasin nagu nott terve öö. Isegi vetsu ei ajanud :P. See pidi ikka väsimus olema. Ja ega erilist särtsu alustada ka jõulu esimese püha sõirateoga ka ei ole. Aga piim on koridoris ja kohupiim tuleb osta ja köömned. Pekki, veri tuleb ka külma panna, äkki tuleks veel teha vorsti.... Punet ma ostsin. sooli ka on, isegi pekki leidsin veel külmikust.
Ja kusagil seal väljas on koroona. Ja piirangud ja haiged/ isoleeruvad/ sümptomiteta põdejad/ lähikondsed, uus tüvi Inglismaalt ja vaktsiinilootus. 27. detsembril pidid hakkama vaktsineerima. Ja ei tea, kas on parem vaktsiin see ujumas käimine või siis ikka see keemiliselt kokku keeratud ja - 174 kraadi juures hoitav kultuur.
verivorstitegu on veel kajastamata.
Aga, et meelest ei läheks: 6 kg tangu, 3 pakki sooli, pekki, sibulat ja küüslauku, punet ja pipart, münti ja tilli natuke ja kohal olid Ille, Tiina, Helve, Airi ja Ülle. Ja külaliseks oli vanaema Salme. Liispet ka toimetas ja tundub, et miskid sellised traditsioonide asjad hakkavad viimaks ka tema jaoks meeleolu looma - aitas kenasti vorsti siduda, lõikas niite, toimetas ja aitas. Aga vorstid said head. Paremad mu meelest kui mu enda omad. Minu omad olid vürtsikamad, aga need said mahedad. Verd oli kolm pudelit. Ja kolm šampust ja pudel veini ja minu kanister ka läks loosi.
Ja oh seda naiste vaidlemist - sooled olid eri suurustes pakkides ja kokatädi hakkas vaidlema, et üks pakk olla suurem ja teine väiksem. Ilmselt oli probleem ikka pakitud soola koguses, soolte pikkus 15 m oli kõikidel pakkidel ühesugune. Siis oli probleem selles, et sooled olid kuivanud - no minu viga, unustasin enne välja võtta ja külmunud peast ei lahutanud neid just kõige lihtsamalt. Siis olid sooled siukesed lühikesemad. Ja selle masinaga tehes ajas pisut närvi, et alles saad hakata tegema ja juba sool täis ja hakka jälle siduma. Siis olid pliidi peal potid ees ja pann ja siis ei olnud tööpinda ja siis olid maitseained ees ja koogi juurde ei olnud kohvi ja põrandat ei pestud esimese nõudmise peale . Aga seekord olime teinud sauna tule ja seal oli sooja vett ja siis sai suuremad potid seal pesta, see tegi elu lihtsamaks.
Ja kell kolm alustasime ja kell 10 olid veinid-šampused joodud, proovipartii paitstud ning meie saime sauna minna :). Sooja vett oli ning pesta on ka vahel kasulik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar