Mille üle olla tänulik?

Täna algas paast. Aga kuna ma olen moodsa aja inimene, siis pole mul halli aimugi, kuidas üks korralik lihavõtte eelne paast peaks käima. No lihast saab ju loobuda, aga siis need piimatooted ja muu selline.. näiteks suhkur, mida ammustel aegadel iseäranis kasinalt oli. Et kuidas siis on.. kas balsamico äädikas kapsa peal on ok? Või siis kurgiga võileib?
Täna tuli lumi maha.

Kooli stendil rippunud plakat pakkus tänase kuupäeva peale, et mõtle sellele, mille üle tänulik olla...
Olen tänulik, et mu lapsed on terved;
olen tänulik selle teekonna eest, kus ma müttan;
olen tänulik nende lume all maani kummarduvate puude eest;
olen tänulik Lexy pehmete mokkade eest, mis haaravad porgandit;
olen tänulik selle eest, et auto on toimiv;
olen tänulik oma vahvate kolleegide eest;
olen tänulik nurruvate kasside ja rõõmust hüppava Spike´i eest;
olen tänulik oma laste eest, kes on mind kujundanud, pakkunud väljakutseid ja kasvatanud;
olen tänulik oma kodu eest;
olen tänulik oma õpetajate eest, kes laisaks ei lasknud minna;
olen tänulik julguse eest ujuda külmas (Sirle, aitäh);
olen tänulik selle haarava segaduse eest mu ümber, kus on palju võimalusi;
olen tänulik võimaluste eest, mis kuidagi iseenesest on mu juurde jõudnud;
heade raamatute eest tuleb müts maha võtta;
lilled vaasis kui märk sõpradelt;
teater ja selle võlumaailm;
kino põnevus ja efektid, usutavuse ja reaalsuskontrolli vahel balansseerimine;
sugulased-mugulased, kes kusagil oma olemasoluga turvatunnet tekitavad;
päikeseketas ja kõik, mis sellega seotud on - soojus ja sillerdus, tõus ja loojang, liblikad ja lilled ja tolm;
Eestimaa halluse 50 eri tooni sel aastaajal, mida me ennevanasti talveks nimetasime;
kitsekari metsavahelisel teel;


Ühesõnaga see on üks ütlemata suur nimekiri... mida lihtsalt otsast lõpuni ühe hingetõmbega ei kirjuta.

sõnad sõlmes
tunne kehatu nimetu
uitab närvilõpmeis
pühapäeva vaikus
kevade ootel
akna taga