Mida kõike ei mahu ühte päeva? Koosolekuid ja tunde, naeru ja nuttu, rügamist ja ohkamist, vastlapäeva ja poliitikat, õnnetusi maanteel ja lumelibisemist, turismifirmasid ja teadmist, et odavad kajutid on otsas....Lürbin suhkruta kummeliteed ja töinan nutta nagu see miskit aitaks. Teele teade vedas jalad alt ja nüüd ei oskagi kohe enam kuhugi hüpata või miskit oluliseks ehk tegemise tarvilikuks tunnistada.
Pekki läks see luuleõhtu ja selle asemel oli koosolek meie koolisüsteemist, kus valikud on kasinad. Julm, aga nii on - iga kogukond seisab oma kooli eest ja ei taha miskit pealemaksmisest teada. Nii on Maidla oma kooli, Lüganuse oma kooli ja Kiviõli oma kooli eest. Ainult Sonda on nii väikeseks kulunud, et nemad ei jaksa enam vaielda ka. Miks meie peame oma kogukonna kooli arvelt Kiviõli koolile peale maksma... Hea küsimus, eks ole.
Mis on kool kogukonnale ja kogukond klammerdub kooli kui tugisamba külge, et selle toel kui kassitapp end püsti ajada ja päikese poole pürgida. Mis on ravi kolkapatriotismi vastu? Mis on õige ja oluline, kas gümnaasiumiharidus päästab kogukonna ja hoiab noored kodukandi radadel ehk siis hääletavad noored jalgadega ja kaovad kohast, kus pole kooli ja kõrtsi ja kirikut....
Marje piletilevi kinkekaart kui etteheide: ei saanud ta seda viimast tükki vaatama.... tuli kaasa hoopis Helve. Ja mul Marjele maksmata see 20 euri. Ja nagu välk selgest taevast Teele lühike kiretu teade, et Marje hetkel enam ravi ei saa ning neil tuleb talle hooldekodu koht leida. Lapiti lagipähe. Lähed kodust ja tagasi ei saagi enam. Tahaks vanduda ja märatseda nende nõmedate lausete peale, et elame üks päev korraga ja tuleb võidelda ning kõik ei ole veel kadunud. Külli sai esmaspäeval 65, kas Marje saab ka?
Ettevõtliku kooli strateegia ja turundamine muutunud situatsioonis: maakondlikust ettevõtmisest on saanud üle eestiline võrgustik. Kuidas edasi minna? Kuidas korraldada koostööd? Mis kasu saavad koolid võrgutavast võrgustikust ning miks KOV peaks tahtma kaasa lüüa?
Sander oli asjalikult valmis appi tulema nende videotega. Ja mul ei tule kuidagi vaimu peale, et asju ajada....Armastus on elu lumi.
Luuletus, mille Jessenin olevat enne enesetappu peolaua ääres rätikuservale kritseldanud:
Sõber, hüvasti, mul ees on minek
Sind ma kaasas kannan südames.
Tunnen nüüd, et ükski lahkumine
ei saa lõplik olla iganes.
Nüüd, kus me ei kohtu, palun ainult ühte:
ära ole minu pärast kurb.
Sündida maailma on nii lihtne.
Sündimisest lihtsam veel on surm.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar