Tõnisepäev keset talve pisut taliharjast kevade poole

Kuskil on maailm ja ma püüan leida suhet - on see maailm minule mõistetavas keeles, õpetajana tunnen vastutust, et kas ma suudan seda maailma kestvana hoida (sest ma olen ju saanud imelise looduse, tugevad perekondlikud suhted ja toonud siia maailma oma lapsed). Mida ma oskan ja mis mu oskused selle maailma jaoks tähendavad? Kas minu oskused muudavad ilma ja loovad imet? Kui ime on peidus, siis kuidas aidata leida imet imelist noortel, keda õpetan? 

Arooniaga öeldud laused ning õhku visatud killud sellest, kuidas tuleb kolmele õpetajale meeldida ning kuidas Kilumets peab motivatsiooniloenguid, kuidas Stellale pannakse ainult A-sid ja teised ei saa muud kui negatiivset ning äärmisel juhul D ehk E. Keskpärasuse paraad ja üldsõnalisuse manifestatsioon. 

Pidev parandamine - kas see viib parendamiseni?

Just nii paistab mu klassiaknast telefonikaamera kaudu maailm. Tähenduslik? Imeline maailm on peidus ning ainult oskaja suudab leida viisi, kuidas aknalauale sadanud lumehange taha näha põnevat maailma. 

Õigupoolest olen nõutu, sest ma ei oska aidata inimesi, kes on veendunud, et nemad on viimase instantsi tõde. Ma ei tea, kuidas poetada elutervet kahtlust keset laiutavat enesekindlust. Ma ei tea, miks eesti keele asemel on tunnis vene keel. Ma ei tea, kuidas motiveerida ja veenda vaatama tervikut - kellele on oluline MINA ja MINU hinded ja see, et kas ma õpin või mitte, ei ole tähtis. Analüüsida on raske, sest vahel näitab nool ninaotsa, mis kuulub mulle endale. Aga suht keeruline on susisevate ja sisisevate tunnete keskel püsida rahulik, tasakaalukas ja motiveerivalt konstruktiivselt positiivne. Eriti olukorras, kus sind ründab ärritunud 17 aastane maailmavallutaja. 

Kuidas kirjeldada ja maatriksisse panna vau efekti ja originaalsust ja loomingulisust? Miks on ok esitada tööna vigadest kubisev plakat ja viimasel minutil tegemine on õigustus, mis kasinat kvaliteeti peab välja vedama? 

Mis on see adekvaatne minapilt? Kas inglise keel on eesti keele ära söönud? Kuhu peab hüppama, et lauslollusele pidurit tõmmata? Just hüppama, sest viimsepäeva märke on ohtlikult palju mu ümber. Kurja, ma pidin selle makse ära tegema ja tasuma osamaksu järgmise nädala peaole.

Mäo ristis hukkus inimene, sest üüratu libedus on Eestimaad vallutamas. 

Saagim tahab parlamenti roheliseks, sest sobib pildile. 

Koodikaardid kaotavad kehtivuse ja valimisnimekirjad on kinnitatud. 

Keskerakond esitas oma kvartaliaruande kulude ja tulude kohta. 

Brexiti hääletus Briti parlamendis kukkus läbi ja nüüd valitseb suhteliselt suur nõutus.

Jan Kaus ja tema uus plaat, ülemaailmsed muusikute päevad ning uued Oscarite nominendid.

Maailma mu ümber on kummaline. Pakud arengut, aga ei huvita; pakud pingutust, aga see on raske; hedonism ja lihtsad lahendused?