Et mitu korda peab ühe ja sama reha otsa astuma? Korra oleme me Külliga juba kella viieni koos toimetanud ja vandunud, et järgmine kord teeme kaarte või midagi sellist. Aga küürakat parandab ainult haud.... ja kes vana asja mäletab, sel silm peast. Ja meie ei mäletanud. Või oleks ehk õigem kirjutada, et arvasime, et on asi oli meie töö organiseerimises. Mina arvasin ehk nii....
Et siis kui kõik korralikult läbi mõelda, siis saab ju hakkama....Ainult ideid tuli aina juurde ja kartuli kogustega panin pisut puusse. Et siis sai verivorstist kruubivorst ja kartulivorst ja siis veel leib ning lõpuks ka mulgipuder. Sest kartulit oli niiiiiii palju. Ja siis munavõi tilliga.
Aga tegelikult vorstide küpsetamiseni ei jõudnudki, sest aega nappis ja enne kella kahte tahtsime ikka vähemalt osa söögist lastega ka jagada.
A. Leib
B. Kruubipuder vorstidele
C. Mingi eriti optimistlik osa minust arvas, et õnnestub ka kaneelikuklid ära küpsetada....
D. Veri ja sooled sulama
E. Pakkimine - igaks juhuks või ja sidrun ja jahu ja .... maitseained võimalikeks ja võimatuteks hetkedeks , liha ostsin lisaks, juust, küüslaugumöks, sinep ... jne
F. Tassimine - Liispet sai heegeldada edasi ja tagasi, edasi veeti asjad klassi, üks kast lagunes ja nii nad siis seisid... enamik sellest.Sest aega kaneelikukliteks nüüd küll ei jäänud.
G. Väike närv käis ka asja juurde, sest esialgu ei leidnud noored tööd üles, molutamine ei meeldinud, asjad ei sujunud nii kiiresti kui minu köögis tavaliselt jne. Eks ma siis nähvasin Liispetile... ja ema oskab ikka närvidele ka käia. Küll ei ole lapsel juuste jaoks rätikut, siis ei oska ta leiba panna vormidesse, siis on ta aeglane ja siis jälle jalus....
H. Niidi unustasin ikka... sellele pidid noored järgi silkama.
I. Kooli pann oli jama ja võttis asjad külge, rasva pritsis, liha oli liiga taine, sibul pigem haudus kui praadis jne. Et tegelikult polnud ju ka ruumi ... kogu köögi kasulik pind oli hõivatud; kõrvits ja kringel ja kartulite koorimine, sibulate koorimine. Poiste tööpind oli rokane ja see mulle ka ei meeldinud.... perfektsionist möllas. Kastipõhjast tuli lihatükke juurde... need väikesed pakikesed olin ise ostnud. Riko tegi praaki ja tüdrukutel tuli kuubikud väiksemateks lõigata.
J. Tasapisi hakkas asi ilmet võtma - liha ahjus, kapsad podisemas, kringlitagen kerkimas, kõrvitsad hakitud, kartulid kooritud.
K. Vorstisegu maitsestamine - algusl tanguvorst ja siis verivorst (Täna Helena teatas, et maitses hästi ning selle üle on mul häääää meel).
L. Kui ettevalmistused tehtus, siis kõige rokasem oli muidugi verivorsti tegemine ning seda va vana viisi ei hakanud seekord isegi proovima. Külli masin ja siis minu aparaat ja lupsti nad tehtud olidki.
M. Keetmise ajal oli siis viimaks aega ka maha istuda. Liispetile oli tulnud geniaalne idee teha munavõid ja nii ta siis valmistas selle ka veel. Maitses hea, nagu ka kapsad ja kartul ja liha... Kissellist rääkimata. Koos vahukoorega ikka ületamatu lugu. Kõrvitsasalatitki läks kausside kaupa ja seekord tulid ka koolitöötajad meitega koos maiustama. Kringel ja vorstid jäid menüüst välja, need läksid loosi järgmisel päeval.
Või vaniljekastmega.
N. Panin teise poti ka tulele ja sain siis kiiremini hakkama. Juba tervelt 20 min enne viite oli klass-enam vähem korras, kraanikauss tangudest umbes, vetsupott ka rasvast umbes, maja lastest tühi ja Külli koos Tiinaga said koju marssida. Aknalauale jäid jahtuma vorstid..... Kaja (koristaja) pani need pärast külmkappi.
Kuna ise olin küünarnukkideni rasvas ja pudrus, siis pilte ei saanud. Aga hr Teuli tegi neid ja siis panen lingi juurde kui peaks keegi tahtma vaadata.
https://www.facebook.com/pg/klassileht/
Aga ega sellega veel ei lõppenud püha üritus - Liispet oli nii väsinud, et pea hakkas valutama. Tassis asjad autosse, kimasime koju ja siis ta vahetas riided. Ratsutama. Kuna kaneelikuklitest ei tulnud suurt midagi välja, siis võtsime kaasa natuke kringlit.Võtmise hetkel oli see veel päris soe....
Et siis miski müstika toel oli vahepeal talv saabunud. Näiteks näitas auto termomeeter miinus seitset kraadi. Prr. Nii külm. Kuidas ma küll ujuma lähen ja kas mul ikka jätkub julgust?
Karja instinkt - koorisin end paljaks ja alasti tähtede alla ujuma. Kui enne külmetasid varbad, siis nüüd ka sõrmed, nii et jagus kohe ...ja põhi oli plätude all vastikult kõva ... äkki oli jääs?
Pärast istusime Sirlega hobusetekki mähitult ja plagistasime hambaid, naer kippus peale... hullud inimesed. Marssisin Pegasusega ringiratast :), et kuidagi sooja saada. Aurav hobune ja niiske liiv - ikka puges vilu kontidesse.
Koju jõudes kukkusin voodisse ja ei jaksanud kohe mitte midagi.
Päev pole veel alanud, aga ma igatsen juba oma patja.....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar