On taas olnud pöörane nädal tormlemist, aga pole hullu. Seekord ei pea pillikeelena pingul olema. On natuke olemise rõõmu ka ikka - kolleegidest ja heast seltskonnast, noorte lustist ja jõulutuledest pimeduses, teadmisest, et kord ta tuleb..see puhkus, isegi pisuke preemia on - võiks osta näiteks pileti Placido Domingo kontserdile. Homme vaatan, kui on veel istumise ruumi, siis ostan...mmm.
Jõulupidu... pidu meis ja meie ümber... iseenese väärtustamine.
Keskkooli jõuluball oli teemal Alice Imedemaal. Irvik kiisu naeratus ja kübarast võlutud trikid. Tee ja muffinid, mandariinide lõhn ja küünlad. Eeskava oli nagu oli, aga see tantsude osa oli sädelev ja glamuurne. Rumba ja tšatša õpiti selgeks. Õpetajate osa oli kolm põrsakest ja Nublu laul. Suht arusaamatu ja ka lati alt läbi, aga meil lihtsalt ei jagunud mahvi miskit tuumakamat välja mõelda.
See, kuidas balliks õpitakse paar tantsu selgeks, see on igal aastal selline nunnu kogemus. Nurgelised liigutused ja suunurgast loetavad taktid teevad elu esimese(teise, kolmanda...) balli eriliseks. Ballikleidid ja teksad segamini, make up ja klassiga ümber laua istumine.
Loosimine ja disko ... ning 15 min enne 23-e hakkas suur koristamine, et saal järgmise päeva juntsude jõulupeoks korda saaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar