Suised rõõmud ... ja hakkamasaamised

Kuu on möödunud kui oleks keski sabaga aega minevikku pühkinud. Olen kirjutanud oma mõtetes, aga selle valge leheni siin pole jõudnud... ega pole ka erilist põhjust olnud. Suine aeg on elamiseks ja mitte millekski muuks. Ja elada saab ikke täiel rinnal... rattaga uhada ja ujuda... Koeraga rannas möllata ja lapselastki hoida. Lugeda kuni silme eest kirjuks hakkab minema ja vaadata vene seriaale. Hetkel jookseb taustaks Vaikse Doni 2015. aasta versioon.

Minu peamine võitlus on olnud iseendaga - ja nii on saanud 114 kilost tänaseks 105. Ometigi ei mahu kleit veel selga ja peeglist vaatab ikka vastu paks tädi. Mis sest et nüüd pea sajaeurose soenguga...Pisut rõõmsamaks ta ikka teeb ja nooremaks, pole viriseda midagi. Ja 9 kaotatud kilo ma ka taga ei nuta. Uhke peaks olema, aga ei tea kui kaua jaksan veel alkoholile ei öelda.... Olen avastanud, et hoian oma sõprade seltsist eemale... kas kardan libastuda või siis nöökeid, et mis ma ikka ennast piinan... ilmselt mõlemat. Ma ju eelmisest korrast tean, et ka kahtekümmend kilo tagasi süüa pole teab mis keeruline. ja poole aastaga sai ju 78 kg 114... hull lugu kohe. Nüüd ma siis kasvatan iseloomu ja võitlen oma soovidega lohutada end toiduga.

Ikka veel ei ole tulnud Erasmuse tulemusi... ma hakkan juba närviliseks muutuma. Ei oska ei tahta ega ka hirmsast mitte tahta.. palju tööd sai tehtud ja sõrmed villi kirjutatud... Miski kasu peaks sest ju ometigi sündima. Ma ikka vist loodan, sest hullult tahaks ju käia ja vaadata ja kogeda. See annab vürtsi halli argipäeva ja võimaluse viriseda töö rohkuse üle. See on nüüd enesearoonia :P.

Avatud talude päevaks tegin 38 leiba ja vaid üks neist jäi müümata. Tubli olen.

Arma Meksi läks taevastele teedele kappama. Temast jäi maha pisike kolmenädalane Sunshine... keda nüüd poputatakse ja Michel (vist) toidab.

Liispet sai aasta vanemaks ning värvis juuksed siniseks-lillaks. Sõpradega sel aastal pidu ei olnudki ja ta oli natsa kurb selle üle.

Lugemise rindel sain neelatud Serafima ja Bogdani. Kummaline raamat oli. Nagu sünge ja kättemaksust, ajaloo keerdkäikudest, mandumisest ja heast elust pattulangemisest kantud. Samas värvikas tegelaste galerii, kelle nimesidki keeruline järjest meeles pidada. Kõige suurem kiusatus on Jumala poolt antav küllus kui oled harjunud kasinalt läbi ajama. Moodne elu lammutab ikka hullult palju, aga progressi peatada pole ka võimalik.... Kui nüüd progressiks nimetada neid moodsa aja vidinaid. Kildhaaval vallutavad nad meie elu ning teevad peenrahaks suured ideaalid.

Juba teab kui pikka aega on kuumus kütnud ilma kuumaks. alles õhtu eel langeb temperatuur kuskil kahekümne algusesse. Olen siin rattaringidel mõelnud, et mis teeb suvest selle erilise aastaaja. Et eelkõige on see lõhnade, maitsete ja helide maailm - mereäärne adru, maasikavälu magus lõhn, pärnade uimastav küllus, ritsikate saagimine, järk-järgult pikemaks venivad maisivarred, põldherneste kolletamine, maasikate-vaarikate värskus, rohelise salati krõmpsuv kargus ( tervelt 14 kcal :))...Asfalt hõõgub kuuma ja mu tagumik ütleb, et mis sa jamad oma rattasadulaga teda piinates.

Klassi kokkutulek ja Hedi abiellumine on ka kuskil juuli sündmuste kalendris...

No ja Prantsusmaa võitis jalka MM-i.