pühapäev, 11. märts 2018

Reedene rõõm ...

Lisaks viiele tunnile kuuendaks tunniks planeeritud pensionifondide tutvustus gümnaasiumiastmele tegi murelikuks juba broneeringut tehes. Aga uskusin inimkonna headusesse, meie noorte uudishimusse ja mõistmisesse ning püüdsin igati selgitada jutuks tuleva teabe vajalikkust.

Nunuh. Nagu allolev pilt näitab.



Aga jutt oli asjalik ja isiksus põnev. Kuna oli selline väike seltskond, siis loengu asemel oli pigem vestlusring ...
Alustati investeerimise tulusust tõestava näitega - et 1626 otsid kahvanäod indiaanlastelt Manhattani saare 0,6 kg hõbeda eest, mille väärtus oli tol hetkel laias laastus 250 dollarit ja kui see nüüd oleks siiani intresse kandnud (see u 392 aastat). siis oleks hetkel kapitalipaigutuse väärtus 12 miljonit USD.  No ja siis veel see väike fakt, et hetkel on kogu saare kinnisvara väärtus u 9 miljonit USD.

Albert Einstein  - liitintress kui 8. maailmaime. Küsimus on, et kummal pool seda joont sa oled - kas see, kellele makstakse või see, kes ise maksab...Selge sõnum - pigem säästa kui laena.

Pensionifondid kui mäng inimese närvidel kahe muutujaga - risk ja tulu. Kui riski ei ole, siis ei ole ka pensionifondide tootlust. Jutt sellest, et paigutatakse nii valitsuste võlakirjadesse kui ka aktsiatesse, oli juba tuttav.
Mäng arvudega tegi selgelt arusaadavaks matemaatika õppimise vajalikkuse. Et kui intress on sellin, siis kuidas arvutada liitintress ja tõenäosust ja nii edasi....

Oluline mida siis meeles pidada - las see tulemuslikkuse kõver lainetab, pikemas perspektiivis on suuremast riskist rohkem võitu. Mida madalamad on fondide halduskulud, seda kasumlikum on see fondi osakute omajatele. Igasugune jutt Baltimaade aktsiatest (nagu LHV) ja muus sellisest, on müüginõksud mõistmatute püüdmiseks.

Tõnu Pekk suunas noori lugema Kristi Saare artiklit Dollar cost averaging :
https://tuleva.ee/tag/dollar-cost-averaging/

Memokraat on ka üks selline sait, mida vaadata. http://memokraat.ee/

Nii sai nädal ühe ilusa punkti ja võis minna koju  - leivad maha müüdud, kolm kingitud. Uni neelas mu juba kella poole kümne paiku.. Kurat, see projekt veel. Miskit ei klapi  ja kuidagi ei hakka hargnema.

Panin end kirja coachitavaks - äkki hakkab kergem. Merlin Alver ja siis oli postkasti potsatanud veel Peter Woolsey kiri. Ma ei oska kohe miskit arvata sellest loost....( Duke of Edinburgh’s International Award scheme lugu ikka ) :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar