Emadepäeva järgne hommik

Ma imetlen mõtete  oskust mu juurde jõuda. Nagu need tänahommikused biitnikud või siis luuletus, mis kaustiku vahelt pudenes kui puudutus minevikust. Kuskil hõõgub ikka see filmi idee... kas kõik see päädib jutustuseks oma klassis olevate raamatutega? Aga võib ka luhta minna.

Suur suvi akna taga ei lase keskenduda. Piret ootab ülesandeid, tööd parandamist, õpimapid virnas kui tummad piidlejad...Kohvikruusi pruunikas rant vihjab hommikuharjumusele, mis hambaid kollaseks teeb. Osta palvetades paradiisipiletit suvisesse puhkusesse tahaks, vara veel koputab õlale kohustus. 

Sattusin 7ndike varjuteatrite esitlusele - juhuslikult nagu ikka. Ksülofonil muusika ja lugu ning figuurid - ilmeta tumedad kontuurid, mis jätavad ruumi fantaasiale lisamaks juurde emotsioone omatahtsi. Tempo nii nagu kuulaja sammuda jaksab. Muinasjutt lohest, kes külaelanikke kimbutas ning samuraist, kes kurja lohe tappis ja külaelanike majad aitas üles ehitada. Tulnukas, keda tema teistsuguse kesta pärast kohe omaks ei võeta, kes aga ometi suudab oma kaaslaste südamed võita. Õnneliku lõpuga lood. Vanuski noortel ehk selline, mil muinasjutte veel  usutakse. Hiljem tuleb puntrasolek , unistuste purunemisest algab usu kõikumine. Aja vili ja ajastu väljund. Sisukad ja sisutühjad sõnad, vastandite tõmbumine ja tõukumine, argipäeva stabiiluse turvaline rutiin ja mäslev ekstraordinaarse otsing, olla siiras ja loll ning surra noorelt, elada kaua ja kavalalt kompromisside rägastikus ...

Müüdid meis ja meie ümber - kes neid loob ja milleks?

Kas raatsin oma sisekosmost laotada päikesevalgusesse ning kanda oma jalajälgi mööda koolimaja laiali? 

Mis saab ikoonist kui aeg tast läbi voolab?

Kas aja rütmid on paradoksaalsed ja kas laev, mida aja jooksul tükkhaaval uue puiduga parandatakse, on see sama laev, mis alguses? ´

Teadvuses segunevad kultuurid, arusaamad ja inimesed, meditatsioonist on saanud me Meka leidmaks turumajanduse tarbijamaailma uppunud iseennast. Nagu mantrat kordame  - kohe tuleb vabastav suvi, siis joobume suvest ja ärkame sügise pohmelli. Ja siis leiame uue mantra ja klammerdume taas kohmakalt ennast kaotades.

Pöidlaküüdi teejuht Galaktikasse, elevandiluust torni hülgamine ja pidev rändamine... 

Veel tahaks targutada, aga töö - protestandi usulike kreedo - ootab. 

X X X / Aita Kivi

Kord, näiteks kahekümne aasta pärast

ma tulen siia tuppa tagasi.

Ja korjan kokku kõik need hingetõmbed,

mis sinuga siin ruumis jagasin.

Ka siis on sama kirgas varahommik

ja valgus sama tundlikuks teeb naha.

Ning kõik me elu vahepealsed aastad

päev-päe - valt vaovad olematuks maha.

Neis seintes on mu praeguaegne kuju

siis teab kui mitme värvikihi all...

Ma olen vana. Sind ehk pole enam.

Ja ometi on kõik nii lähedal:

seesama lagi, meid nii palju näinud,

seesama aken, sama uksepiit.

Ja peegel! Palun, jäta oma ilme

veel enne temasse, kui välja lähme siit!

Meil on me elud. Ja ka toal on oma -

vaid jäljed neist, kes ammu läinud ära.

Ta hoiab kõiki muutumatult alles.

Ka kauge kahekümne aasta pärast.

Killukesi

• Koolimaja lõhnab mu leivast - seekord siis kümme leiba maha müüdud. Viimane 11. läheb Leole. Targu jätsin selle koju, muidu oleks nagunii maha müünud...suuresti likvideerisin võlgu - need ettemaksud hakkasid juba üle pea kasvama.

• Vaatasin kord aknast kuidas Mati tegi professionaalina boksi sõitu. Nagu aabitsast ja ilma ühtegi lisaliigutust tegemata. Kui ma vaid oskaks olla õpetajana ka sama oskaja. Ja kas ma saan kunagi nii õpetatuks, et näen noore inimese sisse ilma vaevata... ning oskan juhendada.

• Juba kaheksandat päeva sirab päike suures taevas ja on imeilus ilm. Juba on õhk soojaks köetud ja mul esimene päikesevõtt koos Spikeiga puude vahel tehtud. Linnud laulavad ja vesi sillerdab.

Must muld ootab külvamist, haneparved patseerivad tee ääres.

• Eile väisas meie kooli Yana Toom - rääkis Euroopa päeva puhul Euroopa Liidu parlamendist ja oma tegemistest eurosaadikuna. Palk on muljetavaldav - 6700 euri. Pikkus enam mitte... eelmine kord juba ahhetasin, seekord enam ei vaevunud. Madis oli oma sõiduvees ja küsis, Cristen ja Helena ka. Tublid lapsed. Iseenesest ei olnud keskerakonna valimispropaganda, ehkki ennast ta muidugi kiitis. Aga see vist uue aja märk, et kui ise ei kiida, siis ega teised ka suurt ei vaevu. Akupangad said paremad küsijad.

         Tempo oli muidugi vintske - infot tulistati ikka professionaalse poliitiku kiirusel, kõnesse pikitud inglisekeelsed väljendid tegid esitluslaadi noortepäraseks. Võõrsõnu oli ka omajagu. ... implementeerima oli ehk see kõige uhkem sõna, mis mulle kõrvu jäi. Küsimusteks - vastusteks 10 minutit. Aga noored said ülevaate jõujoontest ja toimimisest läbi näidete, mis mõjus rohkem kui tõsiteaduslik slaidide näitamine. Muidugi võiks ju viriseda, et slaidid natsa vanad olid (2015. aastast). See, et maailm on väike, sai selgeks kui meie kooli vilistlane Malle Kuuler Toomi nõunikuks Brüsselis osutus. 

• Erik näikse minevat isapuhkusele :) kui uskuda stuudiumi sissekandeid. Jüri on puhkusel. Marje ja Airi läksid Peterburgi.  Mina valisin koolituse - pealinnas. Kui Hälis võtab muidugi...On mis on, aga paindlikuks ja kiiresti reageerivateks on see eklektiline maailm meid küll koolitanud. 
• Liigne agarus on ogarus - hakkasin ikka seda Hollandi raamatut kokku panema... suurest lustist, et tööd on muidu vähe. Elame - näeme, loodan ikka saada meie kuldsuudelt ka sisendit. Pilte ehk isegi jagub...
• Filmi idee ka susieb ... oleks vaja mõelda ja stsenaarium kokku panna. Ma saan aru küll, et Anderol on hullult vaja seisu parandada... :). Aeg ja aja lugu...

• Madli ja Martin ....

Jaan Kaplinski AEG

Aeg käib vanas seinapalgisvaikse tik-tak sammuga.Suure häälega ta pole,kuid on suure rammuga.Aeg on see, kes kellapendlitlakkamata kiigutab;saadab pilvi üle taeva,puudelatvu liigutab.

 Ajal alati on aega,aeg on pika meelega;aeg on leek, mis limpsib halguoma kuldse keelega. Aeg on see, kes tõuseb vara,kannab tassid lauale;kevadel toob sinililledvanaema hauale.

Aeg käib mööda metsarada,üle soo ja heinamaa;aeg käib mööda taevavõlvivaikselt, ilma kärata.Aeg on vahel nõnda tasa,et ei ole märgata.Alles siis ta tuleb meelde,kui sul aeg on ärgata.

• Emadepäeva kontsert on tulemas. Sean auto nina Kiviõli poole ja lähen osa saama laste kontserdist.

Suve lõhn

Suve lõhn imbub koolimajja kuidagi märkamatult. Näiteks pole esmaspäevahommikusel nädala alguse koosolemisel enam erilisi teateid - pisut kiitust toimunud konkurssides osalejatele ja loomefest ja õpilasesinduse tegevus...Teisalt on maja vahetundide ajal niiiii vaikne, et enam ei saa aru, kas on vahetund või tund, sest päike meelitab õue ja kevadine kihk paneb turnima, ronima, seina ääres peesitama... peaasi, et saaks õue. Aknad on pärani ja tuul tõmbab kasvõi sokid jalast... nii et nohu on nohu saada. Koolitundide lõpul vedeleb teise korruse posti najal maha unustatud koolikott. Klassijuhatajatundides arutletakse viimaste nädalate tegevusi ja telekast tuleb Eurovisiooni laule. Konnade ränne üle maanteede, haneparved põldudel, päike tõuseb juba enne kuute, metsaalused on sinilillesinised ning ülasevalged, Kalvist saab korjata karulauku, emadepäev on saabumas...

Lapsevanemad, kelle nupsukesed kooli hakkavad tulema, arutavad arstijärjekorras, kuidas valida kooli - kas karm ja vanamoeline Vene kool või siis liberaalsem Kiviõli eesti kool - aga keelt ju ise ei oska nii palju, et oskaks aidata ja vanaema, kes oskab keelt, tema elab Narvas ja ei saa ju iga päev abiks olla. Ja siis tuleb mu endine õpilane neiu Mašošina ning paneb mu tanki - näe, siin see õpetaja istub ning küsige tema käest. Lahtiste uste päevad, mis ma muud oskan öelda. Tulge ja vaadake :).

Ise ka ei usu, aga kuskilgi on veel jaksu.. kuskil seljakotis sügaval sisemuses. On see päikesest ja d vitamiinist või siis sellest, et 12. klass on eksameid tegemas ja tunde vähem...tont seda teab.

Mu kass vaatas Josera toidupakilt teise kassi pilti ja urises.
Mu peni pani tähele, et mul on jope seljas ja ta hakkas akna taga suurest rõõmust hüppama.
Ma proovisin päästa Sädet koera tähelepanu eest ja toppisin kassi põue - sain karistatud küünejälgedega kaelal.

Leid paberite vahelt :)

Lasta lahti lapsepõlve põllepaelast,

pääseda vabaks kooli köidikuist

Astuda tundmatule teele

Vastu päikesetõusu või loojangut,

Vihma, rahet, lund ja udu.

Olla jäägitult maailmaparandamise usku,

Otsida ennast ja leida kaaslasi

Unistada  ehitades õhulosse

tegutseda tormeldes takistuste kiuste.

Küsida, kõhelda, kahelda,

Ümber mõelda ja otsast alata

Suunamuutusi kartmata sihte seada

Armastada ja vihata.

Otsida ennast muutuvas maailmas

Oma õnnemaad või jumalat, trotsida reegleid,

Võtta vastutust, valet põlata,

Teha tööd lugemata nädalaid, tunde.

Märgata lihtsat ja head

Kartmata kibedaid maitseid

Leida ilu ja imeväärset

Laia maailma peibutavast kutsest.

Loodan siiski et kodune kool

See lihtne ja argine maja

Oma võlu ja väärtust ei kaota

Kui lahkud kord lapsepõlve rajalt

Et jätkuks teil siiraid sõnu

Julgust mitte minna mööda

Aega kuulata vaikset sosinat

Seada samme südame järgi

Osata hinnata emakeele kõla

Ja kodukamara vilja maitset

Kasvanud tugevaiks tammedeks   

olge mastimändide moodi!

Kirjutasin selle 2016/2017 abiturientidele lõpukellaks. Hää lugeja, kirjavahemärke ära vaata.... need on puudulikud.

Sain täna kaks korda veel oma taotlust parandada ja õppisin taas, et detailidest tuleb lugu pidada. Ei piisa laia pintsliga lõuendile sirgeldamisest, tuleb nikerdada ninasid ja põselohke, sest mõni võib seisatada su töö ees ning hakata uurima... ajastut, inimesi lõuendil, värvide maailma tähendusi ja muud...

Eilne coachimine läks hindamise nahka. Ja kui ma pidin tegema enda jaoks sellest jutumullist kokkuvõtet ning vastama kiuslikule küsimusele, et mida mina sellest tunnist siis enda jaoks sain . tuli tunnistada, et lehekest mõtetega sest kohtumisest ei sündinud. Sündis arusaam, et tuleb luua süsteemi. Iseendale, noortele, kelle jaoks hindamine peaks olema arengut toetav tegevus, lastevanematele tagasisideks nende juntsudest, ühiskonnale, et nad saaksid sihte seada ja arvet pidada, HTM-le et oleks, mida võrrelda ja nii edasi.
Võistlevad kaks koolkonda - standardiseeritud testide koolkond ja individuaalse arengu koolkond. Minu kogemus ütleb, et tõde on kusagil vahepeal. Alati on ta millegi vahepeal...sõltudes vaataja mätta kõrgusest, väärtustest, uskumustest ja kogemusist.
Hinnete panek on hull keeruline... kunagi oli lihtne, aga mida aeg edasi, seda enam hakkad kaaluma. Kaalud teadmisi ja seda, kui palju jõudu on läinud nende kaevandamisele. Kaalud pädevusi ja väärtusi, oskust hinnangut anda ja seda hinnangut ka põhjendada, vaed mõtete tuumakust ning silmaringi laiust, sügavust, ulatust. Mõõdad oskust kaunist emakeelt selgesti tarvitada ja võõrsõnadest arusaamist, mõõdad seda, kas RÕK-i kohustuslikule reale kirja pandud nimed on müoliinsidemetega ajus kinnistunud. Maailmavaade peaks kõikidest neist osadest kokku hakkama, uskumus, et inimesed su ümber on head ja toetavad, väärtuseelistused aatelised ja isamaalised soovitavalt... demokraatia usk ja kogukonna mõtestamine.


Jummel, jummel....

Tasapisi peaks hakkama arenguvestluse jaoks Heidile teksti kokku panema.

Selle aasta esimene vikerkaar 27.04.2018

Maikuu, suur toomepuu....

Mai hommik- Juhan Liiv

Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos, –  mu silm ta pinnal igatsevalt uitis.

Kuidagi on nüüd nii läinud, et pole juba oma kümmekond päeva siia midagi postitanud, ehkki sündmusi justkui ikka jaguks. Ja kui ma eelmisi postitusi vaatasin, siis selgus, et pikemalt ma nüüd kirjutada ka pole vaevunud. Ikka enamasti pilt ja siis paar rida.

Shame on me.

Ja tegelikult ei teagi, kus ma siis oma muljetega peaks peale hakkama. Hakatuseks vuristan ette oma uudised :

• Projektipäev ja kuidagi rahulikult kulges.... resigneerunult võtad asja nagu see on, et jaksa enam hüpata üle mitme meetri laiuste kraavide ja leiad, et kui saad märjaks, ju siis nii peabki olema. Elu paratamatus. 
• Maikuu näitab, et hinded tuleb kokku saada ja parandamata tööde pakki peab õhendama - jõudsalt, tõhusalt, kulupõhiselt ja muud need efektiivsusele viitavad asjad.
• Innove projekt sai esitatud. Esimest korda  esitades oli ta tõesti ligadi-logadi, aga siis ma justkui pingutasin... ja esimese korra 18 paranduse kõrvale oli teist korda ainult 10 ja kolmandat korda ainult 2 parandust. Maha tuli kraapida Järva-Jaani kooliga koostöö, lisada tuli oma töötasu koos vältimatute kulutustega sotsiaalmaksu, tulumaksu ja muu sellise näol, minu uhketest ideedest, et aitan kaasa naiste võrdõiguslikkusele, väikeettevõtlusele ja regionaalsele arengule, ei jäänud kivi kivi peale... Nii palju siis isemõtlemisest, mida ma nii usinalt koolis püüan propageerida. Tuleb vist lisada, et projektitaotluste puhul see ei kehti. Seal aja ikka juhendis näpuga rida. Aga sain esitatud. Wow. 
• Aga ära hõiska enne õhtut - just saabunud telefonikõne teatas, et siiski on eelarves vead ja summad ei tule arvestatuna nii kokku... Nii et homme hakkan edasi pusima.  Et nad ka jaksavad kõik numbrid üle kontrollida ja samas kui oli viide arengukavale, siis sinna nad edasi ei suundunud. Putkavaht ja need muud koledad sõnad. 
• Valla võim muutus ja nüüd on taas juhtimas Viktor Rauam ja Marja-Liisa Veiser. Endised ühinemisvastased on toimetamas ühinemise kujundamise protsessi kallal -  nagu Heidi märkis.  Eiche ja Vinni kaotasid oma kohad miskite kentsakate põhjuste tõttu. Lugesin seda Põhjarannikut oma korda kolm, küll diagonaalis ja rida-realt, aga eriti klaariks see põhjuste lugu ei saanud. Pingutustest hoolimata. Eelarve ja mingi Sonda valla ettevõtte teema... Poliitiku elu on ikka ka üks ämbrist ämbrisse teema. Keskerakondlik vald oleme...
• Turunduse sisuloomeseminar oli eile (2.05.2018) - Anu Mall Naarits ja tema metoodiliselt põhjalik, loogiline, sisutihe, paindlik ja asjalik koolitus. Jäin pisuke hiljaks ja esimest slaidi ei näinud. Kuidagi tormamine oli see eilne. Voodi ei tahnud mind oma rüpest välja ajada ja vedelesin viimase võimaliku sekundini teki all. Siis tunnid, mis oli vaja asendada, kokkulepped Jüriga, et ta noortel silma peal hoiaks. Siis broneeringud ja Pilvi hinnete väljapaneku eiramise strateegia.... Ma ei saa pihta, mis värk nende hinnetega on. Igal aastal üks ja sama jama ja süveneb...

Koolide turundusplaan - uuring, siis fookusgrupi paikapanemine (ühe, sest mitmega ei jõua tegeleda ja tegelikult pole vaja rööprähklemist, vaid süsteemset tööd), siis edasi sihtgrupipõhine tegevusplaan 2-3 aastaks, järgnevalt plaani elluviimine (selleks luua meediatiim), siis analüüs ja muutunud olukorrast õppimine ja jälle uuele ringile.... tulemusi on mõtet oodata alles kuskil kolme aasta pärast juhul kui me oma eesmärgi nimel tööd teeme. Igasugu mõtteid käis peast läbi ja silmapiiril terendas aktiivne töö, et ikka paremini oma koolis toimuv lastevanematele arusaadavaks teha....Anu Mall opereeris vaevata selliste keeruliste teemadega nagu omakanalid lastevanemateni jõudmiseks, keskmeedia, sügavuti minek kriitiliste lastevanemate kaasahaaramiseks, arvamusliidrite kriitika talumine ja nende kriitilise meelega leppimise vajadus, juhi printsiibi kasutamine ( saa aru, kus on kõige suurem jama ja lahenda see, sest ressurssi kõigega tegelemiseks pole). Muutus vajab laiapõhjalist kaasamist. 

Vahepeal tegelesin kiiresti lapsele antibiootikumide hankimisega, parandasin ära sel hetkel olnud 2 pretensiooni taotluses ja nautisin Ahtme Gümnaasiumi kokkade kapsapirukaid.Üüü kui head need on. 

Soovitused mulle kui koordinaatorile:

1. tuua välja parimad praktikad ja lasta noortel valida näiteks aasta tundi, mille eest kolleegi kiita;
2. eesmärgid tõlkida tegevusteks; grupile peab infoga pihta saama vähemalt kolm korda, et see info kohale jõuaks; 
3. tee endale see trepi mood eesmärkide rida ja loo meeskond;
4. 50% õpetajatest peaks tunnikirjelduse juures ka viitama ettevõtliku kooli metoodikale (regulaarselt) ja selgitama, kuidas on asi seotud ettevõtliku kooli ideedega;
5. live esitlus ei ole miski live, see on hoolega harjutatud ja proovitud, planeeritud, kavandatud ja läbi mõeldud  "juhuslik";
6. tee endale selgeks sisurütm ja detailne sisuplaan; tänumeilid on kõige enam avatavad kirjad postkastides;
7. mailchimp keskkond uudiskirjade saatmiseks;
8. praktilised harjutused olid sisseelamiskampaania lastevanematele ja Ettevõtliku Kooli eesmärkide tõlkimine lastele arusaadavasse keelde (kuni 10 sõnaline lause);
9. praktiline näpunäide Järve Gümna kodukalt - ettevõtlikult ja aktiivselt ülikooli kampaania, mille osaks oli 10 mõtet tulevasele gümnasistile, ellujäämisõpetus abiturientidelt, QR koodid ja direktori sõnavõtt;
10. kokkuvõte ja järelkajastus peaksid olema samades kanalites, kus oli eelnev info regamise ja tuleva ürituse kohta;
11. jälgi, et info ei muutuks tapeediks, max on 2 nädalat, siis kaotab info oma uudsuse;
12. loo oma kvaliteetsete piltide pildipank (NB autorlus ja lapsevanemate luba), mida siis saab kasutada infokirjades ja olla kindel, et pärast ei tule enam jamasid; 
13. septembri 1. nädal on lastevanemate õppimisaken hinges avatud ja seda tuleb ära kasutada; hiljem aken muutub piluks, kust hakkad ise väevõimuga infot sisse toppima;
14. nn šoki reklaam ja infohullus -hetkeks kogu kool ühte sõnumit täis panna;
15. edulugude kajastamine kohalikus lehes, et olle kogu aeg pildil;
16. püüa lastevanemate jaoks infot dubleerida taaskasutatavasse formaati, sest elu on kiire;
17. kalenderplaan lapsevanemale, et ta saaks oma aega plaanida;
18. blogil on mõte, kui seda kord nädalas tehakse;
19. infokiri võimaldab kaardistada huvilised; 
20. Senismail programm jäi iseseisvaks avastamiseks ja liftikõne tulevaseks loovaks harjutuseks ka ajaloo- ja ühiskonnaõpetuses.

Ja nii ongi. 

Kui ma nüüd oleksin hoopis pilti teinud meie uhkest snäkilauast, siis see oleks hulga värvilisem pilt :).es

Appi kui kõhnaks oli jäänud Katrin (Urbala-Varusk)...

Aili ohkis ka täna, et Mati tervis on kehvapoolne ning kiirabi viis ta küll haiglasse, kuid kella 1 ajal öösel koju tulek on suht keeruline ettevõtmine Purult isegi tervele.... ja kui sa veel minestanud olekus oled olnud, siis on ka hirm tagataskust varmalt võtta. Lisaks oli Mai ja Maie nimepäev (2. mai).

• 1. mail käisin Spikeiga karulauku korjamas ja nüüd ma siis olen ootel, et sellest kokku miksida üks mõnus söömaaeg. Kuulsin kägu - õhtune kägu pidi olema õnnekägu...
• 30. aprillil oleks Kassandra saanud juba kolmeseks. Juba teist aastat viilisin volbriöö pidustustest sõprade seltsis, sest tuju ei osanud sättida sellele lainele. Lisaks olin käinud Tallinnas Ying Yang salongis massažis ja siis kimanud autoga koju. Ja siis oli veel Liispetil üle 39 palavik, Kalju tööl ning nii ma leidsin õigupoolest rohkem vabandusi kui häda pärast vajagi oleks olnud. 

Massaaž oli mõnus - kohati tundus, et need ei olegi sõrmed, mis mu lihavast kehast üle libisevad, niivõrd plastiliselt liikusid naise sõrmed. Vaikne muusika, hämar ruum, uneke tuli oma korda kaks kallale. Ja siis selgus tõsiasi, et ei olegi nii kerge end lõdvaks lasta ja lasta massööril sõrmi mudida. Tahaks ikka ise kontrollida kogu protsessi.  Lõpuks tass teed ja siis kappasin trammile. Kuna MUPO buss seisis vaatamisulatuses, siis loobusin jänese-katsetamisest ning marssisin uhkelt jalgsi autoni - oma neli trammipeatust kohe. 

Parem on küll sellel novembris kukkumise üle elanud käel, ehkki valus on ta endiselt. 

Olen klõbistanud siin juba kirjutada pea kaks tundi. Varsti hakkab coachimine... nagu alati olen pannud need paberid kuhugi kindlasse kohta. teema uueks arenemiseks tuleb välja mõelda. 

Näiteks.... ?

Kui ma nüüd need Hollandi bukletid kõik kooli olen toonud, siis ei saa ma kodus ju memuaare kirjutada. Nii ma käin selle paberit täis topitud kotiga edasi-tagasi nagu kass poegadega. 

Linnukaupleja piletiraha on vaja veel üle kanda....