Miks on ettevõtlikkuse kasvatamine tänapäeva koolis oluline?

21. sajandi väljakutsed hariduses – ettevõtlikkus – äriline ja sotsiaalne ettevõtlus, meeskonnatöö, loovus ja innvovatsioon, probleemilahendamisoskus, turundus ja müük, digitaalsed oskused, hirmudest ülesaamine, väljakutsed ja võimalus neist viilida – sunduseks vaid su enda sisemine mina.

Määramatus ja planeerimatus, keskendumine kui probleem

Kogemused õnnestuda ja ebaõnnestuda

Loomingulisus ja uudishimu

Inimesed pole paremad ega halvemad, nad on erinevad

Kiiksude ja erisustega hakkamasaamine

Õpetaja võistlus tähelepanu eest, roll arengu toetamine, säravate silmadega õpetaja

ja siis see 6 olulisemat probleemi kaasaja hariduselus ning kuidas ma saan aidata nende probleemide lahendamisele kaasa

ja siis kuus lehekülge enesearengu teksti... aga ma talle kirjutan - las siis loeb, nii et küll saab... :P

 Kusagil akna taga on laupäev ka... Tuisusest kolmapäevast sai nutune ja vesine neljapäev ning siis sulane laupäev... Lumekihi asemel turritavad tee kõrval mutimullahunnikud, rannas on kivide vahel viimased jäämustrid ja allikad, mis kaldast alla voolavad, on loonud jäämäed, kus isegi Spike´i neljast jalast püsti püsimiseks ei piisa. Lustisn seda, et koer lustis. Nii vähe on vaja talle rõõmu valmistamiseks - natuke seltsi ja vabadust joosta. 

Minu rõõmuks oli ka üks tihane end lepavõsasse laulma sättinud juskui kuulutamaks, et kui nüüd see veebruar ka mööda saab ja märts saabub, siis ametliku kevadeni on 53 päeva. 

Vot selline jutt sai.

Mis on oluline 21. sajandi hariduses – selles muutuvas ajas keset määramatust, väljakutseid ja võimalusi? Minu arvates on just ettevõtlikkus see vundamendi osa, mis ühendab endas meeskonnatöö, loovuse, innovatsiooni, probleemilahendamisoskuse ja turunduskogemuse. Kaasaja noor kasvab keset infovälja, kus ühelt poolt digitaalsed oskused annavad head vahendid, kuid samas ka võimaluse leida alati kergem tee – on see siis kopeerides või valides minimaalse pingutusega väljakutse. Ettevõtlikkus pakub noorele võimaluse õppida õnnestuma ja ebaõnnestuma – kooli pakutavad valikud on oluliselt turvalisemad kui SMS laenud täiskasvanueas. Loomingulisus tõstab uudishimu ja õpetab toetuma oma sisemise mina ressurssidele (tähtaegade toimetulek, kogukonna väärtustamine, mõistmine, et inimesed pole ei paremad ega halvemad, vaid nad on erinevad jne).

Õpetaja jaoks on tänapäeva väljakutseks võistlus noore inimese tähelepanu eest, et siis seista ta kõrval ja aidata leida oma tugevad küljed ning pakkuda tuge arendamaks ka nõrgemaid külgi. Ettevõtlikkus kui alustala annab õnge, millega kala püüda, et siis igaüks oma tempos leiaks need parimad õngitsemiskohad. Kiviõli 1. Keskkool on 2006. aastast peale Ettevõtliku Kooli kaudu otsinud seost reaalse eluga, toetunud arusaamale, et koostöö kogukonnaga, ettevõtjatega, partneritega avardab nii õpetajate kui õpilaste silmaringi ja aitab sära silmades hoida. Mida rohkem süvened, seda rohkem õpid märkama erinevaid võimalusi, julged võtta väljakutseid, õpid komistamise järel paremini planeerima, veest väljaulatuvate kivide vastu enam varbaid katki ei löö. Turustamata enam ei saa, sest infoväljas ellu jäämiseks pead teadma nippe ja nõkse, kuidas oma sihtrühmadeni (lapsevanemad, ettevõtjad, partnerid) jõuda.

Ettevõtlik inimene otsib lahendusi, on tegus ja toimekas. Edu ja tegu programm jagab seda arusaama ja aitab noortes kujundada hoiakut –tahan, suudan, teen.

Talv ja lumi

Armastus on elu lumi, mis katab kõik konarused ja annab elule selle üleva valge kuue, mis mind ikka ja jälle lummab. Armastus pole muud kui aju keemiline protsess. Nii ebaromantiline, aga ometigi tõsi. Kui kõik lahutada biokeemiaks, geenideks, valemiteks ja muuks selliseks, kuhu jääb siis maailma maagia ja sära? Muusika on ikka müstiline maailm ja mitte seitsmest põhinoodist matemaatiline valem.Aga armastusega on ka nii, et ükskord see lumi sulab ja selle alt tulevad välja koerakaka hunnikud, kogu ajutiselt peitunud sodi ja siis on ikka väga kole. Aga siis tuleb kevad... esimeste paiselehtede, sinilillede ja näsiniinega. Aga hetkel on veel jaanuar...

Tunnistan pattu - olin täna ninakas oma bossi vastu - üldvestluses selline kommentaar oli pisut ülemeelik, aga ma olingi ülemeelikus tujus, ainult kolm tundi ju päevas ja needki alles päeva teises pooles kui lastel kõht hernesuppi täis ja aktiivne seedimisprotsess neelas kogu selle põnevuse, mida ma olin lootnud. Mõned küsimused ju tulid, aga kuidagi mannetud... Ainult Siim kirjutas isuga. Et kui nüüd ehitakski tunni üles Siimu isude järgi, siis vähemalt tema saaks midagi... Piret ka kuulas ja noogutas... Teeks kohe näiteks XX sajandi alguse avastuste ja leiutiste kohta midagi.. või igapäevaelu osas - et mis oli moodne ja mis mitte...Leidsin ka ise selle põneva naise .. nimi oli selline keeruline  - paruness Bertha Sophie Felicita von Suttner, kelle raamatut "Sõjariistad maha!" oma pool tundi netiavarustest otsisin ja pidin tunnistama, et jäin alla. Ehkki vikipeedia väitis, et eesti keeles on raamat ilmunud. Uurin siis edasi.... Sirp ütles, et ta raamat on kirjanduse kolikambris.. mulle aga kolikambrid meeldivad - need on niiiiiii hull põnevad, ilmtingimata peab seal kolama. Nagu sobrakas. 

Ühiskonnaõpetuses olin suutnud anda kodutöö ja nii nad siis läksid kirjutama oma arutlust mina ja meie Eesti kontekstis. Pean jälgima, et laused ei oleks kopeeritud ja ideed ikka kasvõi natukenegi tuuma omaksid. Samas pean kahele noorhärrale tegema ka ajaloo teemade kohta arvestuse. Et las siis pusivad. peaks võtma ühe olümpiaadi ja laskma neil pusserdada. Isuga kohe. 

Esmaspäev

25. jaanuaril oleks Võssotski saanud 80. Minu ellu tuli ta kuidagi kummaliselt kusagil hetk enne oma lahkumist - napilt ehk aasta või kaks enne ta surma minust ta austaja sain. Kohe selline austaja, et ostsin koos sõbranna Tiinaga tema vinüülplaadi Riiast, mida isegi kuulata kusagil ei olnud. Alles hiljem sain oma varandust aeg-ajalt üksi olles nautida. Eelkõige oli iva sõnumis - selles käheda häälega esitatud laulutekstis ja võib-olla mõnes filmirollis (Žeglov  - Kohtumispaika ei tohi muuta ). 

Et su ellu tulevad tagasi paljud, aga mitte need, kes on kõige olulisemad - sõbrad, lähedased - nad on asendamatud. Kunagi oli mu lemmik energiline hommikuvõimlemise laul, siis laevad ja praegu paelus see imelise metsa lugu. 

Соглашайся хотя бы на рай в шалаше,
Если терем с дворцом кто-то занял!

Здесь лапы у елей дрожат на весу,

Здесь птицы щебечут тревожно.
Живешь в заколдованном диком лесу,
Откуда уйти невозможно.

Пусть черемухи сохнут бельем на ветру,
Пусть дождем опадают сирени,
Все равно я отсюда тебя заберу
Во дворец, где играют свирели.

Твой мир колдунами на тысячи лет
Укрыт от меня и от света.
И думешь ты, что прекраснее нет,
Чем лес заколдованный этот.

Пусть на листьях не будет росы поутру,
Пусть луна с небом пасмурным в ссоре,
Все равно я отсюда тебя заберу
В светлый терем с балконом на море.

В какой день недели, в котором часу
Ты выйдешь ко мне осторожно?..
Когда я тебя на руках унесу
Туда, где найти невозможно?..

Украду, если кража тебе по душе, -
Зря ли я столько сил разбазарил?
Соглашайся хотя бы на рай в шалаше,
Если терем с дворцом кто-то занял!


Читать дальше: Владимир Высоцкий - Соглашайся хотя бы на рай в шалаше - Текст Песни 

http://epl.delfi.ee/news/eesti/vladimir-vossotski-jumala-juurde-ei-saa-hilineda?id=50892279 

Plaaniväliselt sattusin läbi lumesaju Leader meetme infopäevale. Kadri seletas muutusi , mis taotlemiskorras on toimunud, halduskorralduse reform oli segasemaks teinud piirkonna kui sellise, kust taotlusi esitada ja seekord on avatud kõik viis meedet. Igasugune elektrooniline vorm tundub olevat see, mida eelistatakse. Konkreetne idee oli eelkõige seotud meie õunapuupargi toimetamiste rahastamisega.

Üldiselt mulle esmaspäevad ei sümpatiseeri, aga seekord sujus kõik  - ülesanded innustasid noori tööle, tundus, et oli parajalt pusimist ja väljakutset.

• Kuidas leida tekstist ennast kõnetav mõte ja see iseenda jaoks sõnastada?
• Kuidas portreteerida 20. sajandit? Kes on need inimesed, kes on loonud ajalugu ning millised sündmused on kujundanud inimest? Kas XX sajandi sõltuvus tehnoloogiast on hää ehk taunitav? Arenguhüpe meditsiinis, laevaõnnetused ja nende tagamaad...jne
• Klooster ja selle elanikud. Intervjuu koostrielanikuga oli suht pealiskaudne, aga eks ma siis treenin veel nende sisukate küsimuste esitamist. Igaüks sai just niipalju targemaks kui hetkel soovis.
• Moraalifilosoofia ettekanded 12. klassilt.

Emotsionaalselt oli raskem vaadata seda eutanaasiavideot, moraali ja eetikaküsimused on õrnad. Aga meeldis, et nad oskasid tuua välja erinevaid aspekte, leidsid endale meelepärase alateema ja ise ka nautisid oma targemaks saamist. Mulle see selle aasta filosoofiakursuse seltskond sümpatiseerib. Nad on suutnud mind nii mõnigi kord innustada reedeseid viimaseid tunde täie pingega tegema. Aituma neile - teile, noored!

Pühapäev ja sajab laia lund

 Laupäevane lennuharjutus Rutja jäisel rannal annab tublisti tunda. Peaks ütlema, et kohe igal sammul ja liigutusel.

Aga need jäävulkaanid olid rannas lahedad ja igaüks isemoodi. Põnev.

Rannamännid 

Hall ja tema varjundid meite looduses...

Sada sõna sünnipäevaks sulle,

südamest soojast , sihikindlast ,selgest,

su sadamed suved sillerdanud ,säranud,

su sügised sombused sajused

sinanud silmades siirastes siiski.

Siilid, sipelgad, saarmad, siugud

sebinud samblapinnal sajandeid,

sisask sirisend, siutsunud sirts,

suurrisla suursugune sõbruke.

Sirgunud sisukaid Siime,

siresäärseid südikaid Siirisid

sülest sütitavast sünkmustast,

säravaist sinevaist sinililledest.

Saan sahisenud, suitsenud saun,

sündsalt söödud silku siis sülti,

simmanid sidestand siitkandimehi,

sildu sillutanud seljati siiraviira.

Sulandub sumedalt sammhaaval

sangarlik sõge saatus silbiti,

siivsalt silmapilk sihib

sõnatut sõltumatut säilimist.

Sisukas sobilik samahäälne suund

sangarlikku seltsingut sidumas,

saaks sõbrad seisma su seljataga,

silmapiiri poole sihikindlalt samm

seisab sinimustvalge südames sadaaastat,

sirgub suuremaks sünnimaa saatus.

Nu vot siuke see minu sada sõna siis sai :).

Täna oleks saanud Valdo Pant 90 aastaseks. Isegi praegu on põnev vaadata ta filme ja saateid. 

Ajaratas veereb omasoodu, kõik muu oleneb meist endist.
keskmine tallinlane on veekindel kui plekk katus.

Grete Arro koolitus I

Enne läheb issandapäike looja kui selle tänase tarkuse siia ümber kirjutada jõuan, vähemalt võtab see mu märkmikus enda alla 5 lehte ehk siis 10 lehekülge.
Olin oma kodutöö teinud - teadsin, et ta on psühholoog, kes räägib õppimisest aju töö kontekstis ja et laste jaoks oli ta oluline tegija - kuskil olid nad teda juba kuulnud.
Mingil hetkel kuskil eelmisel aastal olin natuke jaksanud vaadata ekursust - Learn how to learn, aga see jäi pooleli, sest suht keeruline oli aru saada nendest neuronitest ja muust siuhukesest.

• Tajusin seda kontakti otsimist ja auditooriumi sulatamist alguses, meie küsimused lähtusid meie oma mingitest asjaajamistest ja ma ikka provotseerisin ka natuke (selle kodutööga ja arvestatud kui tagasiside). Loodan, et ma väga suurt pinget ei tekitanud, ehkki muidugi nägin, et selle kodutööde asja Heidi võttis isiklikult küll. Ehh mind ja mu suurt suud... ja ma ka ei väsi ühe ja sama reha peale astumast.
• Areng ja selle tempo peab lähtuma lapsest - see oli ehk sõnum. Et üks kord soorituseks õppimine ei ole veel õppimine, õppimine on eelkõige püsivate seoste loomine ajus (need keerulised sõnad -  neuronite vahelised seosed ja elektriimpulsid, müeliin ja oligodendrotsüüdid, mis isolatsioonikihti ehitavad).
• Õppimine on protsess, pidev muutus, püsivad seosed neuronite vahel, suunatud tegevus.
• Õppimise takistajad on huvipuudus, mis tekib sellest et me ei näe asjade kasu ning pikemas perspektiivis ei ole tuleviku töökoht motivaator, mis meid suudaks käivitada. Meie ebameeldivad ja ebamugavad kogemused panevad meid lukku ning siis arengut ei toimu. 
• Andekus ei ole eeldus vaid tagajärg. 
• Maailm ei anna meile end kuigi kergesti kätte - kooli ülesanne on maailma tegelikkuse õpetamine näivuse kõrval.  Näiteks erinevad õpistiilid (kinesteetiline, verbaalne, nägemismälu jne) on jama, psühholoogide uuringud seda ei tõesta. Me oleme head selles, mida me rohkem oleme harjutanud. Probleem on soovis tööd teha ja ajalises ressursis, mida oleme valmis kulutama. (Learning styles: where´s the evidence?)
• Enamik infot, mida me õpime, on kontseptuaalne teave - nagu nanoosakestega pesupulber , maa on lame, uudishimu ja õppimisvõime on kaasa sündinud, samas uue info tõlgendamist peame me õppima,harjutama. 
• Mis on meie õpilaste kitsaskohad? Keskendumine ja süvenemine, oskamatus õppida, nutimaailma peibutav mõju, pusserdamise taga ei osata näha mõnu (keeruline on motiveerida end tegema midagi, mis ei ole meeldiv). Põhjendused õppimise puhul on kaugel - tuleviku töökoht, saad hakkama elus ja oled õnnelik - ei veena, sest ajalooliselt on olnud mõnu pärast rasket jahti mammuti liha  söömisest. Ja kohe. Lühiajaliselt, et siis siirduda uue mammuti jahile - uut mõnu otsima (ja see oli oluliselt lähemal).

• Õppimise erinevad tasandid: keemiline, strukturaalne ja funktsionaalne . Ja kui neuronid on läinud poe taha jooma, siis kuidas nad koju tagasi tuua.
• Tuleb eristada õppimist ja sooritamist - test on õppimiseks hea, hindamiseks mitte eriti. 
• Targemaks saamine on kingitus - palju õnne, Tiina, said täna sutsukese targemaks ja kui jaksad need oligotendrotsüüdid panna seostele kaitsekihte looma, siis on kohe üü kui hea. Ja siis me jõudsime kodudtöödeni, et neid on ikke tarvis, aga mis kujul, kui pikaajaline ülesanne see peaks olema, kuidas seda anda nii, et ta teeniks lapse jaoks eesmärki saada paremaks just talle vajalikus osas ega oleks lihtsalt ülesande number tahvlil... Kuidas suudavad Soome õpetajad jagada individuaalseid kodutöid ja neid ka veel tegema õpetada? Müstika. 
• Midagi ei pea tegema millegi arvel. 
• Oleme suutnud luua oma koolis ebaõnnestumiste eest ärajooksmise kultuuri - kardame, väldime, paneme end lukku ja jätame meie arengu kellegi teise hooleks. Halvad emotsioonid (koolikiusamine, mured jms) takistavad õppimist.

INHERENT- existing in something as a permanent, essential, or characteristic attribute.

ELABOREERIMA - viimistlema, täpsustama

Puust ja punaseks:muuseumitunnid (Niguliste)

 Alguses justkui ei viitsinud - aga kui sõit niimoodi sülle kukkus, et istu aga peale ja viiakse-tuuakse, siis mis saab olla koolitumise vastu :)

Tõukre-mehed olid varakult kohal - tervenisti poolteist tundi varem, aga mis tost, oli aega kaeda ja tunnetada keskaegse kiriku majesteetlikku ülevust, koguda kokku pabernodi minimessi laudadelt ja regada end töötubadesse. Lennusadam, Nukumuuseum, tervishoiumuuseum, teatri- ja muusikamuuseum, ajaloomuuseum, kunstimuuseum, tarbekunstimuuseum- igavesti uhke ja esinduslik seltskond maailma tundmaõppimiseks. 

Siiani meenutan Tammsaare korter-muuseumi külastamist, isegi kui tsaar Saltaan pärast nägemata jäi :). Lausa naljakas tagantjärgi.

Hakatuseks oli vestlusring - Jan Kaus juba tuttavana, siis Marju Kõivupuu, Jan Kaus ja Indrek Neivelt, Joonas Hellerma, „Mida me koolis ei õppinud“: hariduse teemaline kõva häälega mõtlemine, mis raadiosse kinni püüti.
Hea küsimus - mida ma koolis ei õppinud? Inglise keelt - aga natuke ma ju õppisin, et ikka ise suudan hetkel sõnu juurde õppides ennast arusaadavaks teha. Aga see on küll õige, et mingi müstika toel ei suudeta kogu õppeaja vältel koolis keeli selgeks saada, ikka tekib see motivatsioon peale kooli. Kriitiline tagasivaade ütleb, et füüsika jäi ka õppimata - selles valdkonnas olen nagu tökatipudel tume. Enamasti suutsin õppimise vähemalt maskeerida osavalt õpitud teemade arvel kompenseerides. See partei ajalugu oli ju jumala möga. Aga Kausi mõte oli, et tuleb anda aega aeglasematele küpsejatele ka. Marju Kõivupuu nentis, et temal nappis just allikakriitikat, iseseisvust oma mõtetes, oskust lugeda ridade vahelt ja mõistmist ideede paljususe kohta. Joonas Hellerrmaa lisas ainekesksuse meie koolis. Ma ei oska seda isegi pahaks panna - mulle meeldis; erinevatesse sahtlitesse talletatu on andnud võimaluse improviseerida erinevate ainetega. Õnnelikkuse kohta ei räägitud meile midagi (Joonase õpetaja pakkus, et õpilastest u 10% saab õnnelikuks statistika kohaselt)- tulevik oli kommunismi poole rühkides kindel ja kindlustatud vähemalt miinimumi tasemel. Neivelt nentis, et nõukogude kool oli tugev, elus on hakkama saadud, tööd teha me oskasime, Liidu piires oli maailm lahti.Ilus oli ta näide kultuurikonteksti kohta - ma siiani armastan vene keele rikkust, kultuurilist sügavust, vene kööki, muusikat ja balletti... ja lääne oma olen juurde õppinud ehk õpin edasi.
Mida teeks teisiti? ei tea. Ausalt. Inglise keele kõrval oleks ehk saksa keele saanud ka ära õppida - aga motivatsiooni ju ei olnud (või siis kui kasutada tolleaegseid väljendeid - viitsimist polnud). Ehk tõesti sellepärast , et õppisime keele asemel grammatikat. 
Kaja Nigulistes oli põnev, aeg ajalt eksis silm eesoleval ekraanil vist juba sajandat korda virtuaalselt lahti lapatavale kappaltarile, eesolev naine leidis arutluse keskel aega sõnumite lugemiseks (ise tegin Kaja rääkimise ajal sama....), püüdsin hoida mõtted koos, et tarkade jutust sõnakestki kaotsi ei läheks. Kahjatsesin oma visuaalse kujutamise kasinat oskust ja kribasin sõnu, mõtteid ja küsimusi paberile. 

Ühiskonnal näikse olevat mure - mida ja kuidas lapsi (kasvavat noorsugu, arvuti- ja telefoniajastu põlvkonda jne) õpetada. Taas mõte, et oleme oma ühiskonna keerulisuse ohvrid - kuidas seda kihilisust kajastada õppimises? Seoste loomine on oluline, aga kuidas seda veebis laiutava dr Googoli kõrval selgitada? Esimene allikas, mida ta pakub, neelatakse alla ja siis sipeldakse kui kala konksu otsas. 
Neivelt rõhutas põhiväärtuste olulisust. Tagasihoidlikkus versus eneseupitamine. Nõuka aegne ajupesu on praeguse tarbimismaailma kõrval köki-möki. Segastel aegadel on väärtused see pide, mida pakkuda noortele universaalse teadmisena. Ta tõi näite laenulepingute kohta - 1930 - u 3 lehekülge, 1990  - u 30 lehekülge ja usun, et miski ajahetk võib olla tõesti 300 (suurem laen näituseks). Kui vundamenti (väärtusi) pole, siis jäämegi seadusi tootma lootuses, et suudame kõik ära reguleerida nende abil. 
Kohanemine kui lööklause ja kiirem areng kui mantra. Mis on see oluline, mis siis koolis lasteni tuleb viia? Mis teeb meist inimese suure algustähega, aitab meil leida tasakaalu meie elus materiaalse ja hingelise maailma vahel?Kuidas vältida pihustumist muutustes ja võimaluste paljususes? Keerulised ajad - mis see on? Tiksumine vooluga kaasa?
Inimese sisetunne on aegumatu, mis sest et utoopiad muutuvad (nt 1960. aastate kosmosetuubid kui tuleviku toit ja kosmoseutoopia praegu). Kuidas end (hinge?) kaitsta moodsa maailma tehnoloogia laastava mõju eest? Kas interdistsiplinaarsus päästab kooli ja annab talle selle rolli põlvkondade kujundajana?Interdistsiplinaarsuse mängumaa kui avastamata maailm, keerukad tähenduste erinevused, hoomamatus ja lõputud seosed kui klaaspärlimäng.
Jama lainetab ümberringi, moodsas ühiskonnas projitseerime igaüks oma kuuldud tõde seinale kui seda kuulutame. Ja ometigi on need seosed ju olemas - õpetada füüsikat ERM-is (käsikivi, raskuste tõstmine, kaev jms).Kõivupuu rõhutas mõtet, et maailm on globaalne küla, kus oluline on väärtuste paljusus, keel suhtlemiseks, märgisüsteemide tundmine jne. Kaus rääkis fraktaalsusest. Jumala uus sõna.

FRAKTAALSUS ja FRAKTAAL Fraktal (ka fraktaal; ld sõnast frāctus 'murtud') on mittetäisarvulise dimensionaalsusega geomeetriline kujund. Mõiste võttis kasutusele matemaatik Benoît Mandelbrot.

Selliste kujundite üheks omaduseks on enesesarnasus – iga kujundi osa sarnaneb tervikkujundiga.

Kaos ja korrastatus läbi fraktaalsuse. Keeruline ja üüberuhke sõna.

Neivelt rõhutas  - avatus ei ole põhiväärtus, arvamuste paljusus lapiku maa näitel - kui kaugele siis selle paljususega ikka minna? Kas mõõdukus on põhiväärtus? Aga leppimine ja andestus? Kool loob ühiskonna sidusust. Kokkulepped ja nendest kinnipidamine kui väärtussüsteemi osa, eeskujude ja traditsioonide olulisus (90 kiirusepiirangus soomlased sõidavad 89, eesti teedel kimatakse 109-ga; ettevõtjate eetikakoodeksit konsulteerinud Toomas Paul - see kõik on ju juba Piiblis olemas).

Piiride küsimus hariduses - olen ma endale kirja pannud, kui selgeks mõtlen, siis olek tubli tegija. 
Milline on vabaduse märgisüsteem?
Mõtlemine   ------------- läbimõtlemine ------------------------------------ järelemõtlemine

Hämarus laskus akendest sisse ja tegi pesa võlvide alla andes võimaluse kullal elektrivaguse säras erkamalt kumada. 

Kas õpetajal on see ruum olulist väärtustada ja kas noored tulevad kaasa?

Lugemissoovitus: "Kunst, teadus ja majandus. Tõnu Puu

Aplaus ja materiaalse maailma kinkekotid. Joonase lähetamine uuele rajajoonele lõpetas arutelu. 

Töötuba nr 1 Kuidas saab munast muuseum?
Ajaloomuuseumi algus proviantsaalmuuseumist välja kasvades Burchardt VIII kentsakast hobist koguda põnevaid asju. Näiteks loomasoontest tehtus särk põhjarahvastel kirbupüüdja kaunistatud variant, sündmata põdranahast lapseriided koos samblakotiga (nn looduislikud mähkmed) jne

paavsti indulgents

Hispaania tool

Karl XII kindad

Lenini lusikas

Mozarti käsikiri

Napoleoni allkiri

Peeter I saabas

Hauaepitaaf Egiptusest

Muumia käsi

Käevõru vaenlase juustest kuskilt teiselpoolt maakera

Kassi ja krokodilli muumiad

Hiina naise kingakesed

Indulgents näituselt, mis Lutheri reformatsiooniga seoses tutvustas usu mõju.

Töötuba nr 2 Surmatants Nigulistes

• valmis Lüübekis 1453 ja koopia hävis liitlaste pommitamisel 1942.
• 49 figuuri
• autorikoopia kui auväärne kunst
• kuidas see koopia meile on jõudnud?
• dominiiklaste ristikäik kui üks võimalik koht, kus see algselt võis asuda, 1603 esimene märge selle asumisest Nigulistes
• surm keskajal kui võrdsustav faktor kõigi jaoks
• puhastustuli ja pääs paradiisi - hingepalved ning kingitused kui purgatooriumi leevendus
• hiiglaslik teos - u 30m
• tuntuim keskaja kunstiteos meie jaoks
• Bernt Notke
• pole teada, kes nii mahuka töö võis tellida - gild?
• Euroopas on 2018 kultuuripärandi aasta
• sümbolid - turban kui saratseenide viide ja türklaste ekspansioon Euroopasse 15.-16. sajandil, torupill kui paganlik pill, tantsu ambivalentsus, maastik.

Ambivalentsus ehk ambivalents (ld ambos 'mõlemad' + valentia 'jõud') ehk mitmetähenduslikkus on võimalus informatsioonis, sõnades, piltides, meedias või mujal antud tähendusi mitmeti mõista, selgitada, esitada.

Vikipeedia allikas

Tallinn AD jaanuar 2018

No ja see, et meid käidi filmimas, läks juba meelest. Lapsed esitlesid oma mappe ja Anuudel rääkis kuskil kaamerasse ka kui arvamusliider :).