Olin oma kodutöö teinud - teadsin, et ta on psühholoog, kes räägib õppimisest aju töö kontekstis ja et laste jaoks oli ta oluline tegija - kuskil olid nad teda juba kuulnud.
Mingil hetkel kuskil eelmisel aastal olin natuke jaksanud vaadata ekursust - Learn how to learn, aga see jäi pooleli, sest suht keeruline oli aru saada nendest neuronitest ja muust siuhukesest.
- Tajusin seda kontakti otsimist ja auditooriumi sulatamist alguses, meie küsimused lähtusid meie oma mingitest asjaajamistest ja ma ikka provotseerisin ka natuke (selle kodutööga ja arvestatud kui tagasiside). Loodan, et ma väga suurt pinget ei tekitanud, ehkki muidugi nägin, et selle kodutööde asja Heidi võttis isiklikult küll. Ehh mind ja mu suurt suud... ja ma ka ei väsi ühe ja sama reha peale astumast.
- Areng ja selle tempo peab lähtuma lapsest - see oli ehk sõnum. Et üks kord soorituseks õppimine ei ole veel õppimine, õppimine on eelkõige püsivate seoste loomine ajus (need keerulised sõnad - neuronite vahelised seosed ja elektriimpulsid, müeliin ja oligodendrotsüüdid, mis isolatsioonikihti ehitavad).
- Õppimine on protsess, pidev muutus, püsivad seosed neuronite vahel, suunatud tegevus.
- Õppimise takistajad on huvipuudus, mis tekib sellest et me ei näe asjade kasu ning pikemas perspektiivis ei ole tuleviku töökoht motivaator, mis meid suudaks käivitada. Meie ebameeldivad ja ebamugavad kogemused panevad meid lukku ning siis arengut ei toimu.
- Andekus ei ole eeldus vaid tagajärg.
- Maailm ei anna meile end kuigi kergesti kätte - kooli ülesanne on maailma tegelikkuse õpetamine näivuse kõrval. Näiteks erinevad õpistiilid (kinesteetiline, verbaalne, nägemismälu jne) on jama, psühholoogide uuringud seda ei tõesta. Me oleme head selles, mida me rohkem oleme harjutanud. Probleem on soovis tööd teha ja ajalises ressursis, mida oleme valmis kulutama. (Learning styles: where´s the evidence?)
- Enamik infot, mida me õpime, on kontseptuaalne teave - nagu nanoosakestega pesupulber , maa on lame, uudishimu ja õppimisvõime on kaasa sündinud, samas uue info tõlgendamist peame me õppima,harjutama.
- Mis on meie õpilaste kitsaskohad? Keskendumine ja süvenemine, oskamatus õppida, nutimaailma peibutav mõju, pusserdamise taga ei osata näha mõnu (keeruline on motiveerida end tegema midagi, mis ei ole meeldiv). Põhjendused õppimise puhul on kaugel - tuleviku töökoht, saad hakkama elus ja oled õnnelik - ei veena, sest ajalooliselt on olnud mõnu pärast rasket jahti mammuti liha söömisest. Ja kohe. Lühiajaliselt, et siis siirduda uue mammuti jahile - uut mõnu otsima (ja see oli oluliselt lähemal).
- Õppimise erinevad tasandid: keemiline, strukturaalne ja funktsionaalne . Ja kui neuronid on läinud poe taha jooma, siis kuidas nad koju tagasi tuua.
- Tuleb eristada õppimist ja sooritamist - test on õppimiseks hea, hindamiseks mitte eriti.
- Targemaks saamine on kingitus - palju õnne, Tiina, said täna sutsukese targemaks ja kui jaksad need oligotendrotsüüdid panna seostele kaitsekihte looma, siis on kohe üü kui hea. Ja siis me jõudsime kodudtöödeni, et neid on ikke tarvis, aga mis kujul, kui pikaajaline ülesanne see peaks olema, kuidas seda anda nii, et ta teeniks lapse jaoks eesmärki saada paremaks just talle vajalikus osas ega oleks lihtsalt ülesande number tahvlil... Kuidas suudavad Soome õpetajad jagada individuaalseid kodutöid ja neid ka veel tegema õpetada? Müstika.
- Midagi ei pea tegema millegi arvel.
- Oleme suutnud luua oma koolis ebaõnnestumiste eest ärajooksmise kultuuri - kardame, väldime, paneme end lukku ja jätame meie arengu kellegi teise hooleks. Halvad emotsioonid (koolikiusamine, mured jms) takistavad õppimist.
INHERENT- existing in something as a permanent, essential, or characteristic attribute.
ELABOREERIMA - viimistlema, täpsustama
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar