Õpetajatepäev

Pühendudes tööle :)

Ma armastan oma tööd ja palka, mida saan,
Armastan enam ja enam, iga päevaga
Ma armastan ülemust - parim on ta
Ja ülemuse ülemust ning teisi ka.

Ma armastan oma kabinetti ja selle asetust
Ma vihkan puhkusele mineku kohustust.
Ma armastan mööblit, nii hall ja nii kulunud
Ja paberivirnu, mis on kõrgele kerkinud

Ma arvan, mu töö on tõepoolest hea
Ja paremat sellest ei midagi tea.
Mulle meeldivad kõik, kellega töötan koos.
Nende irved ja märkused, pilkelood.

Ma armastan arvutit ja tema programme,
Ja pilte ja tekste ja muidki faile,
olen liibund ta külge ja armastaks enamgi
kui nad töötaksid ometi kauem kui minuti.

Ma olen siin õnnelik, nii õnnelik ma.
Firma kõige õnnelikum ori olen ma.
Ma armastan tööd seda üksluist ja tüütavat,
Ma armastan koosolekute surmavat igavust.

Ma armastan tööd ja kordan seda seni
Et armastan isegi neid sõbralikke mehi
Neid sõbralikke mehi, kes tulevad täna
Valgeis kitlites mehi, kes viivad mind siit ära..

Elu on lill, vist.  Õpetajatepäev on kooli alguses üks selline hingetõmbehetk, kus oma ametile otsa vaadata ja endalt küsida, et miks ma seda ametit ikka pean. Hoolimata sellest, et see okupeerib suure osa mu ajast, et ta väsitab ja kurnab, et rutiinselt lähenedes on võimalik iga aastaga tõdeda, et inimeste arv planeedil maa kasvab, aga mõistuse hulk on konstant. 

Ähh, see kuulub selle kahe minuti juttude hulka, mis päevas on lubatud viriseda ilma et muutuksid tüütuks. Tegelikult on tore... olla keset noori ja tunda seda kummalist tunnet, et oled kellelegi oluline olnud. Mõnikord rohkem ja mõnikord vähem, et muusika ei ole enam see, mida ma suudaksin ära tunda (Beebilõust ja Terminaator ja Jonny Cash ei ole mu lemmikud, aga ma tunnen ära Mozarti ja Bachi ja naudin Straussi valsse või siis eksides vahel oma noorusesse Abba seltsis). Koolis ei saa olla vana ja kapselduda endasse, koolis saab areneda - rohkem ehk kui mistahes muus ametis - teha endaga tööd langemata mugavusse...

Aga olen olnud koolis pikka aega juba... aastast 1983. Hullult pikka aega? Vahetunud on kooliõpikud ja riigikorradki, on kolleege, kes lahkunud igavikku ja õpilasigi juba.... Kool kui enseotsingute ja eneseleidmise koht on ikka jäänud.

Tänane kontsert oli ilus - muusika ja andekad lapsed on ikka ilusad kuulata-vaadata.  Nad meenutasid mull kunagist ütlust, et "Kätlin, pane suu kinni, paistad intelligentsem välja." Praegu ma nii ei ütleks... aga rumalad küsimused ajavad leili siiani :). Minu kiiks, katsuge harjuda. 

Viking Alnus Glutinosa kuldvillakuteam, saavutasime 1000 punkti ja olime esimese kolme hulgas.... ja üldse mitte viimased nagu Võitjad või siis Parimad... :P

Pildikesi õpetaja elust

Tundub, et lillede toomise komme pole veel täiesti välja surnud

Kes julgeb väita, et koolis töötavad ainult keskea künnise aastakümneid tagasi ületanud naisterahvad?

Aga ega me ilma tööta ikka ei oska. Vaatasime üle tööplaani käesolevaks aastaks, pidasime maha infominutid ning korraga asendus piduline elevus mõtliku vaikusega... õpetajad ju. Homme on tööpäev ning Meitel külas Urmas Paet. Ja mul on filosoofiatund... ja kuuendikud ja välishindamist seekord ei ole, juba see teadmine teeb elu lihtsamaks ning nauditavamaks.

Kuskil sisimas hakkab väike väsimuseuss juuri ajama ning energiast pakatada jaksavad veel noored. Mul on kohati ikka toss juba otsas. Ei tea miks küll?

Esines Gerli Padar

Ettevõtliku kooli konkursile projekte esitanud inimesed üle kogu maakonna.

Meie hüpe - maakonna aasta tegu hariduses.

Vaade saali enne aktuse algust.