Jälle tüki maad targem ja veendumus, et õppides saad õnnelikuks (ja väsinuks), ikka toimib.
Olen saanud alumiiniumist leivavormide omanikuks, teinud peenleiba ja soojendanud üles teadmise hapusaia küpsetamise kohta. Lisaks Borodino leib ja teadmised erinevatest jahudest, küpsetamistemperatuuridest ning juuretise säilitamisest.
Sain teada, et võiga vormi määrimine ei ole just parim idee, sest see läheb kõrbema.
Et leib on valmis kui sisemine temperatuur on 95 kraadi ehk rohkem.
Siis et pole sügavat mõtet hoida külmkapis kümmet erinevat juuretist ning suurtes kogustes, lihtsam ikka paljundada ja aktiviseerida. Lisaks mitte võtta taignast , vaid ikka juuretisest uus poeg.
Et juuretist võib toita ka õunamahlaga ja siis on eriti hõrk lugu ning peakokkade vääriline kraam.
Et teflonist vormid ei kõlba kassisaba alla ka..sest ei kannata kuuma.
Ja nii need tarkuseterad siis muudkui kogunevad. Ja kilod ka sest saiasöömisest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar