Raha ja luule

Rehkendada peab oskama
koolis nagu eluski

Kaks Kerest on üks Hurt
Kaks Tammsaaret on üks Tobias
Kaks Tobiat on üks Koidula
Viis Koidulat on üks Jakobson

peas on nendel elu kroonid
võidulaulud nende suus
(J.Kaplinski)

Lenin meil põues
ta ei olnud hea.
Parem oli taskus
Paavo Nurmi pea.
Homme saame kroonid,
aga mis meil neist.
Oleks ainult rohkem
halle dollareid.

Raha

Rahaga saad osta maja,
aga mitte kodu.
Rahaga saad osta voodi,
aga mitte puhkust.
Rahaga saad osta raamatuid,
aga mitte tarkust.
Rahaga saad osta kella,
aga mitte aega.
Rahaga saad osta ravimeid,
aga mitte tervist.
Rahaga saad osta kindlustuse,
aga mitte turvatunnet.
Rahaga saad osta kuulsust,
aga mitte austust.
Rahaga saad osta seksi,
aga mitte armastust.
Rahaga saad osta lõbu,
aga mitte õnne.

Aprill

Tulid pimedad ööd

ja pikemad päevad,

tähttaeva vööd 

ja silmad, mis näevad.

Mina ja sina

läksime enda seest välja.

Tulid hämarad ajad

ja tumedad tunnid,

ekslevad rajad

ja lahkumissunnid.

Autor läks kaotsi, aga OP saates Heidi Purga tsiteeris oma koolikaaslast. Anna andeks, tundmatu...

Haneparvede hulgad põldudel (juba eelmisest nädalast), kollased liblikad, paiselehtede kollased õied ja keset kevadist kõrrepõldu kõndiv kurg kuulutavad kevadet. Akna all on tärganud tulpide lehed, päike püüab lohutada. Aga ikka on kurb. Lohutamatult ja valusalt. Tahaks karjuda ebaõiglusest ning samas ma püüan aru saada, et mida tunneb Salme, kes on Marjega koos olnud tema sünnist, kes oli tugi ja kaaslane ja laps ja tema maailma kese...Uhh...Ja veel jagub pisaraid.

On olnud töised nädalad, kohe nii toimekalt töised, et kuhi on veel järgigi. Ise olen võtnud selle töö, ise olen tahtnud ja tegelikult on põnev, huvitav, erinevad ülesanded ja arenemine, koguneb oskusi ning teadmisi :). Et oleks mida kirstu kaasa võtta... sünge huumor.
Enno ema sai vahepeal viimasele puhkusele saadetud, Heli sünnipäev Põlvas, Arma hobusepere kaks uut varssa ja Pegasus oma karvadega, mida jagub kõikjale, sillerdav merevesi ning kevadest pöörane Spike (sinder näksas mind kintsust, kui ma ujuma läksin, ta ise oli enne proovinud ja vesi oli külm, kui see näksamine mind ei takistanud, siis läks ja hüppas puu otsast alla mu fliisi ning käterätiku ja tuuseldas seda.

Ja see kollane liblikas metsavahelisel teel kevadpäikses soojas, kuulutamas kollase õnneliku sooja suve tulekut. Vesi, mis pole enam kõrvetavalt külm, vaid meeldivalt jahe, päikeseloojangud ja päikesetõusud. Üldse on viimased nädalad olnud uskumatult päikeselised, d vitamiini tulvab soontesse ja kuidagi kahju on magada. Sest väljas on nii võimsalt kevadine, et hingerahu lendab taevas kõrgel koos saabuvate rändlindudega. Kluugutades ja hõigeldes, otsides pesapaika ja turvalist kohta, kuhu luua pesa terveks suveks.

Jäänud on veel napp kaks nädalat keskkoolinoorte lõpukellani. Kümme päeva kui uskuda Külli lugemist. Hinnete väljapanek, juuratudengite loeng tulemas, KIK töötuba Ahhaas, lõpukell, liikumislabori koolitus, kaunimate aastate vennaskonna kontsert Jõhvis, ratsavõistlus(ed) Vaiklas ja Armal, lihavõttepühad, IVEKi strateegiakonverents Tartus, Roberta korvpalliturniir 17.04 kell 14.30, riigieksamite algus, Illukal ettevõtliku kooli tund koos Anneliga, õpistsenaarium õunapuudepargi töötoa jaoks,Teeme ära talgupäev ja siis koolivaheaeg. No ja tunnid ikka ka. Ja 11. klass teeb abituuriumi jaoks lehte, mis ei edene suurt kuidagi. 

Reedel oli Adam Bachmanni (Randalu) mälestuseks küünla süütamine. Tema on meie vallast valitud Asutava Kogu liige, poliitik ja ajakirjanik, Vabadussõja risti kavaler ja Eesti kaitseväe ohvitser, I ja V riigikogu liige, kuulus Riikikku Propagandatalitusse, maetud Metsakalmistule.

Adam Randalu (kuni 1935 Bachmann) (1890-1966) ajakirjanik ja ühiskonnategelane, VR I/3
Sünd.12.05.1890 Püssi v.
Surn.14.04.1966. Tallinn
Adam Bachmann Sündis Virumaal  Liiva kõrtsipidajate perre. Omandas alg- ja keskhariduse Narvas. Gümna. lõpetas 1910.a . ja astus TÜ-sse õigusteaduskonda. Lõpueksamid õiendas siis ki 1916.a  Peterburi ülikooli juures. Teotses POSTIME HE  ärijuhina Tartus 1916-17 ja vaheaegadega sama lehe toimetuses 1917-27.  Oli Eesti opteerimiskomisjoni abiesimees Moskvas ja töö-hoolekandeminister J.Tõnissoni kabinetis 1920; Eesti reevakueerimise komisjoni esimees Moskvas 1921-22. Asutava Kogu ja I Riigikogu liige.  Narva linnapea abi alates 1930 aastast. Avaldanud artikleid peale POSTIMEHE ka muis väljaandeis. Üliõpilaspõlves  oli ÜLIÕPILASTE LEHE toimetajaid; oli juhtivalt tegev Narva ja Alutaguse suuremais organisatsioonides  nagu Narva-Alutaguse Korraldusseltsi esimees, seltsi ILMARINE abiesimees, Narva turismiühingu esimees, rahvasteliidu Eesti sektsiooni  Narva osak. juhataja. Oli Rahvaerakonna liige.1930. astatel tõmbus poliit. elust tagasi, oli vaid nimede eestistamise  büroo abiesimees. 1932 a. mainitakse tema  alalise asukohana Narvat, hiljem tuli Tallinna, aga pole teada millal. Töötas Tallinnas  ajakirjanikuna, olles EAL juhatuse liige. Sõjajärgsed repressioonid seetõttu eriti rängalt ei tabanud teda ja ta peret. Siiski  NKVD hoidis teda  luubi all. Taheti et ta suhtleks edasi inimestega varasemast ajast et siis nende kohta  andmeid saada. AR keeldus  sellest, tõmbus tagasi ja ei suhelnud  pea üldse (ka oma  vanade sõprade Tuglase, Metsanurga jt). Sõjajärgsel ajal tegeles peamiselt  tõlketöödega. Tõlkis teatme-ja  ka ilukirjandust alates 50 aastatest. Näit. A.Vinogradov AJA KOLM VÄRVI, A.Ertel GARDENINID; H.Gulom ESIMESED PÄÄSUKESED, M.Kotsjubinski FATA MORGANA, AMFIIBINIMENE jt.  Kirjastus pidas tema tõlketöödest väga lugu ja hindas tema korrektset tõlketööd kõrgelt. Tõlkis peam. vene keelest.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV (poeg Ivalo Randalu kiri KL-le); EESTI AVALIKUD TEGELASED; Tallinn, 1932.; http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Muusika/01aprill_m1.htm

Täiendavalt Adam Randalu kohta. Ta oli 1917.a Tartu miilitsa jsk komissar ja 1918.a.  põrandaaluse KL keskorganisatsiooni usaldusisik Tartus. Vabadussõja  ajal oli ta  alates 12.11.1918 Tartu linna  ja maakonna  Kaitseliidu korraldaja. Temale anti  VR I/3 hinnates tema sõjalisi teeneid just väsimatu tööga  Kaitseliidu organiseerimisel ja korraldamisel, eriti Vabadussõja ajal. Saksa okupatsiooni ajal 1941-1944 oli ta  ringhäälingus tõlk.
Nõukogude ajal värvati julgeoleku kaastööliseks,  elatist teenis tõlgina.
Adam Randalu oli korduvalt abielus.  Esimene abikaasa Linda, neil oli ühine poeg  Hillar-Aleksander. Abielu lahutati 1922.a.  teine abikaasa oli  Leida, peres kasvas nende ühine tütar Eva. Abielu lahutati 1929.a. Kolmas abikaasa oli Antonina,  peres kasvas kasupoeg Ivalo. (Hilisem tuntud muusikasaadete  toimetaja Ivalo Randalu  raadios ja televiisoris).  Adami õemees Oskar Toomara oli  VR I/3.
Andmed: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“,  Viljandi, 2016;

https://www.kalmistud.ee/g329/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_kalmistu=25&filter_hauaplats_hauaplats=86874

Ja hurraa, piletid Barisse on lõpuks ometi tehtud. Ja loodan , et vald nad ka ära maksis... Saame sõita lennukiga Napolisse, siis edasi rongiga Barisse, tagasiteel Napolisse aga bussiga. Tuleb alles reis!

Kui ma olen protokollija 04.04.2019

Koosoleku memo 04.04.2019

Asjalikud inimesed hoiavad aega kokku ja püüavad tõhustada tööd. Sestap on üllitis jagatud kolmeks peatükiks.

11.04.2019 kell 17.00 on meie koolis külas Liikumislabori rahvas ja eesmärk on saada kokku saalitäis vanemaid, kes olulise teabe liikumise kasulikkusest ning liikuma suunavatest nippidest nutipõlvkonna jaoks kaasa saavad ja koju kannavad (või siis asuvad toetama kaupluste viimist koolist vähemalt kilomeetri kaugusele, sest sel on laste liikumisharjumustele maagiline mõju). Head kolleegid – kasutage kõiki vahendeid (stuudium, FB grupid, Instagram, telefon, kirjakesed ja kutsed jne), et aktiviseerida vanemaid info olulisust mõistma ning osalema.

Aktiivne vanem=aktiivne laps=kõik liiguvad!

11. 04.2019 toimub digipädevuste test 12. klassile ja 15.04.2019 on samade oskuste kontroll 9. klassi jaoks. Kestab üritus 130 minutit ja on kenasti kirjas ka kalendris. Jälgige broneeringuid ja klasside liikumisi.

https://www.hm.ee/sites/default/files/digipadevuse_mudel_2016veebiuus.pdf

15.-17.04. 2019 tuleb välja panna  12. klassi kursusehinded ja ka KOOLIASTMEHINDED (trükitähed on hajameelsetele, kes stuudiumi lehe ülaosas paremal serval asuvat kooliastmehinneteni viivat linki kipuvad unustama, loe: Kilumets).

18.04.2019 on 12. klassi lõpukell ja see toimub traditsioonilisel viisil. Uued kolleegid peavad pisut allapoole kerima, ma selgitan allpool pikemalt. Aga lühidalt öeldes on kell 9.00 12. klass väravas, trambib külmast kangeid sääri põlvikutes ja toob tolmust puhtaks klopitud pehmed mõmmikud aulasse. Targem on endal panna riided selga, siis ei ole külm oodata.

17.04.2019 said pikendust kõik need, kelle õpistsenaariumid Loomefestivali töötoa kohta veel paberile pole saanud (siis on koosolek kell 15.00 ja tuleb jagada). Eelkõige on vaja kaardistada vahendite vajadus (et Pirge närvidele pisut vähem pinget oleks) ning otsida vastuseid küsimustele, mis seinana seisavad eesmärgi ja planeerimise vahel.

05.04.2019 peaks korda pidavatest õpetajatest üks seisma kooli nurgaukse juures valves ning takistama vahetusjalatsiteta hordide pääsu koolimajja päästes sellega koridorid mudatükkidest, klasside pingialused kuivanud porist ja säästes korralikkusespektriga inimeste meelerahu.

04.05.2019 on kohe varsti ja siis on talgupäev. Iga klassijuhataja kirjutab prognoositava osalevate õpilaste arvu Pilvi koostatud tabelisse, teavitab vanemaid ja uurib, et kas noor talguline saab astuda oma reha otsa ning kaotada ära isiklikke töökindaid. Lahkeste on palutud koos meiega toimetama ka vanemaid ning kõik see peab juba 15. aprilliks 4. korruse puhkeruumi laual olevasse tabelisse jõudma.

1.-3. klass teeb tööd 10.00-12.00

Kõik ülejäänud (isegi need ka, kes reha najal seisavad) teevad seda 10.00-13.00

(ja Liina ja Tiina, kes on õpetajad ja lapsevanemad ühes isikus, teevad kuni kuueni tööd J)

Metsa tänava kooliaia serva kohutava prügi ja okkalise heki osas kokkulepet ei saavutatud. Vabandusi otsimata tunnistati probleemi, aga leiti, et see vajab puhastusprofessionaalide kätt. Lastele on pisut liig, keeruline on juba näiteks palli kättesaamine sellest piirkonnast.

TÖF on tulemas sama vääramatult nagu tuleb peale puhkust september ja suur hulk käetõstnuid andis märku, et oleme huvitet osalemast. Teemaks on seekord „101 eksperimenti“. 

Ehk siis kutsume teid üles katsetama ja järele proovima mõnda head ideed, et teada saada, kas tekkinud mõte töötab või mitte. Testitaval ideel võiks olla ka mõni positiivne eesmärk või väljund, mis elu paremaks muudaks - näiteks teie koolis, muuseumis või kohalikus kogukonnas.

http://www.xn--teadlaste-87aa.ee/et

10.04.2019 emadepäeva kontsert Kiviõli rahvamajas ja huvilised saavad meeleoluka ürituse valmimisele õla alla panna (võta kontakti Helenaga ehk tule 10.04 kell 15.00 puhketuppa koosolekule).

Pirgel on juba peale palgapäeva näpud põhjas ja kultuurifond otsas, sestap on 5 eurot see, mis kohaliku KULKA taas täita suudab.

Ülle oli kaasa võtnud puhkusegraafikud ja huvilistel on võimalik saada infot oma puhkamise aja kohta. Tabeli viimane lahter on allkirja jaoks, et oled tutvunud ja tead, millal enam kooli tulla ei ole vaja (ehk siis mõningatel juhtudel jälle peab tulema).Kui numbrid osutuvad arusaamatuteks, siis on võimalik ka otse küsida Ülle käest (otse Skype või otse astudes kantseleisse sisse).

Sama äkki kui koosolek algas, hakkasid järsku inimesed sagisema ja poetasid end uksest välja. Tervelt kolm minutit enne uue tunni algust.

Tähelepanekute memo 04.04.201

Kevad akna taga on muutnud ka muidu kidakeelsed õpetajad lustlikult jutustavateks ning Pilvi pidi üle ruumi hõikama ilusa emakeeleaastast inspireeritud tervituse: „Head kaasmaalased!“ Praktiline õpetaja pani kohe tähele, et kaks minutit peaks veel aega olema alguseni, aga sisse juurdunud distsipliin sundis suud vaikseks ja Pilvi alustas.

Taamal seisis nõutu Valja, kes oleks võinud käsi Piiblil vanduda, et tema kruusi klassis ei olnud ja nii ta peaks olema ses imelises kruusiriiulis, aga silm tuttavat eset ei suutnud tuvastada.

Andres imestas, et kuidas küll on kiiresti kulunud aeg ja memode kirjutamise teine ring tuli talle üllatusena.

Ja mulle on jätkuvalt üllatav, et miks inimesed kirjutada ei taha, mulle meeldib. Kui aega on. Praegu on 23.17 ja tunnid algavad alles 8.15 – maailm ju!

Küsimused, mis jäid rippuma seoses korrapidamisega uksel – koolil on mitmeid uksi – millise juures peaks seisma? Mida peale hakata ignorantidega? Kuidas püütakse hilinejaid? Kas tohib poest toodud kraamist matti võtta? No ja ma ei hakka ju küsima, et miks on aprillikuu korrapidamise graafikul üks rida vähem kui algselt oli….

Liikumine on ka üks tore tegevus, tuleb lihtsalt präänik käeulatusest kaugemale panna ja ongi klaar. Aga kui kõht on täis, siis see ei toimi. Liikumislabori ja Liikuma Kutsuva Kooli idee on aidata mõista liikumise tähtust inimese harmoonilises arengus (et eks ole, mida need kreeklased seal gymnasionis siis tegid – sotsialiseerusid, harjutasid, said intellektuaalselt tublimateks) ja võttis aega, mis võttis, aga idee levis. Ehk on aeglase leviku probleemiks see, et meie kliimas talvel alasti toimetamine on karm ettevõtmine. Aga seltsimehed, see on harjutatav – ma tean seda omast käest. Täna ujusin juba mõnuga (kui koeraga kemplemise osa välja jätta).

Traditsiooniline lõpukell on siis nii, et 11. klass valmistab ette aula, esimest tundi 12. klassile enam ei anta ja koolikaaslased tulevad 5 min enne kella 9.00 koolimajast välja kahte viirgu, et aplausiga tervitada eksamite turmtulle minevaid noori. Probleem on autod teeservas, sellest ei räägitud sõnagi. Äkki? Edasi on kaks tundi, mille noored ise valivad ja siis klassijuhatajatund. Peale lõunasööki on tundidega jokk ja kõik saavad tulla aulasse viimast kella kaema. Ka lõunasöögi saavad noored ise valida ja kui ma nüüd kirjutan seda kõike üles siis tundub raasike, et see on nagu hukkamine – võid ise valida viimast korda ja siis enam ei ole muud kui konsultatsioonid, tegemata tööde järgivastamine ning eksamitulemuste ootamine. Aga eks ootamine on üks raskemaid tegevusi ka.

Aktusel osalevad 12. klass ja klassijuhataja, nemad on rambivalguses ja peavad vastu võtma kõik fotod ja videod 1. klassist alates ning enamasti on nad rõõmsalt elevil. Klassijuhataja peab kõne ja on ka tähtis. Siis on koolijuht ja aineõpetajad, kes ka räägivad hariduse vajalikkusest ning elukestvast õppest, iseloomustavad klassi, toovad välja eredamaid seiku ning meenutavad, meenutavad, meenutavad. Järgmised tegelased on 1. klassi õpetajad – nemad saavad ära mainida, et mina näiteks tahtsin 1. klassis baleriiniks saada , keegi tahtis kombaineriks ja keegi autojuhiks jne. Vene kooli õpetajad toovad aktusele kaasa sellist traditsioonilist joont eelmise riigivõimu ajast – nad on uskumatult tänulikud ja oskavad väga südamlikult oma endistest õpilastest rääkida. Siis on 1. klass, kes vahel loeb luuletus, kingib mõne omavalmistatud meene ehk siis pulgakommi ja vahel laulavad… nad on nii nunnud ja siis kui istud seal tagareas, siis mõtled, et näe – saavad nendestki kord asjalikud, nutikad, toimekad tegelased. Ja sel hetkel usud ise ka, et ehk seekord jäävad pubeka-aastad vahele. Puhta heldimusest tulenev meeleliigutus, kus tunned , et oled terakese oma tööd ja elu nende noortega sidunud ja nüüd oled nad nii tugevaks treeninud, et saavad ilma sinuta ka hakkama. Ja kui silmad on märja koha peal, poetad salaja pisara.

Ennevanasti oli ruumis kaselehtede lõhna, nüüd on esimesed lumikellukesed ja vahel ka priimulad. Pääsukesed on valmis pesast välja lendama. Pealtvaatajate hulgas on mõni vanem, õpetajad ja koolikaaslased, vahel tahavad vanemad ka oma värskelt küpsetatud lastele häid sõnu öelda. Üldiselt on meeleolu selline lustakas ja nooruslikult uljas. Mullitajad ja mänguasjad, valged põlvikud ja uhked lehvid juustes, poistel nokamütsid ja põlvpüksid…

Lauad jäävad saali ka pärast aktust, sest emakeele eksam koputab lihavõtte teisel pühal uksele ja enamasti trükkima harjunud noored kinnitavad oma mõtete küpsust.

Lilled võivad lapsed kaasa võtta – abituriendid ikka. Umbes tunni ehk 1,5 tunni pärast kõlab vaskne kell ja kooliaeg on otsas. Õigemini jääb veel see koera saba. Eksamid. Aga see on juba kellegi teise kirjutada.

Loodusvaatlused 04.04.2019

Hommikuses karguses jalutas põllul toonekurg.

Päeva küttis päike tuulevaikse õhu nii soojaks, et lendlema pääsesid kollased kevadliblikad. Nüüd on puudu veel paiselehtede kollased õied ja siis saab öelda, et kevad on käes!

Juba nädalapäevad on Rutjale sõites põldudel haneparved. Mu koer katsus nendega kiiruses mõõtu võtta, sai pika nina.

Ja kohe järgmisel päeval olid need paiselehe päikesesilmad ka kohal.

Andres teeb 9. klassiga väljakutset ja mul veel eilne tegemata – proovige teie ka, head kolleegid. Lingid on stuudiumis olemas. Mul metsaülema tütre geenid kohustavad. Ja kuskil mälusopis on kord, mis isa mind metsise mängu vaata viis – varakevadel, mootorrattaga, suht pimedas varahommikus… keset niisket metsa, imelikke hääli, puude naksumist ja abitust, mis pani otsima isa tuge. Ma nüüd teen seda edasi J. Aitäh lugemast.