Tintinnabuli

Inimene õpib kuni elab.. sain uue sõna -tintinnabuli muusika ja Arvo Pärdi helikeel, Risto Joost ja tema muusika (see hääl), Ave Alavainu luule .
http://www.looming.ee/arhiiv/luule-32/
Tänane päev oli üks kummaline päev, ma ei mäleta juba ammu ühtegi sellist päeva, kus ühtegi tundi pole. Ikka on mõni asendus ja kasvõi üks-kaks päeva . Niisiis kaifisin eile hetke, kus otseselt ühegi tunni ettevalmistus ei torkinud ja sain pisut aega maha võtta, tänase päeva kaks esimest tundi molutasin (jõin kohvi, suhtlesin, võtsin tellimusi leivaks, natuke ka töötasin), siis püüdsin kokku saada võõrsõnade nimekirja 11. klassile ja tegelikult on ikka tund ette valmistada... mõtteid nii palju, et kuidas siis nüüd teha kursus nii, et kõik on plaanitud, arvestatud, et nad saaksid areneda mühinal, et oleks selge ülevaade, erinevad ülesanded ja rühmatööd vahelduksid individuaalse panusega jne. Mõte on hea, aga kuidas ma seda teostust korraldan, see on nüüd küsimus.
Siis toimetasin meie etwinningu projektiga, et meid musta nimekirja ei pandaks.

Siis tuli Postimehe ajakirjanik ja see tunnike kulus siis arutledes, et mis ja kus ja kas on võimalik ning mida toob kakskeelne õppimine siis ikkagi õpetaja jaoks klassiruumi ning kuidas kujunevad suhted. Ana sai ka kenasti hakkama. Ja minu meelest oli natuke üldine jutt, kuid me ei läinud liimile arvata midagi Jõhvi ja Kohtla-Järve koolidest. Või siis olukorrast riigis :) ehk Ida-Virumaal.

Ja siis Maire juhtnöörid koolikulleri osas. Siis selgus, et oli webinar  KA1 esitamisest ja siis koosolek emakeelepäeva tähistamisest ja kooli aastapäeva salongiõhtust. Edasi oli juba Liispet, kes tahtis hullult koju saada ja poodi... ja süüa.

Sain koju, sõin kõhu täis lepasuitsu kotlette ning magasin isuga, justkui oleks midagi eriti asjalikku ning väsitavat teinud terve selle päeva.  Uskumatu :)

Et siis homme algab 11. klassi kursus ja ma toksin võõrsõnu pikka nimekirja. Tulevad veel nimed ja siis eeltestimine - mida nad siis teavad ja mida ei tea.
Et siis oleks kõik üüberplaneeritud ja ette-taha mõeldud, tehtud.

Ja ma ei jõudnud hinneteni ega projektideni, ei saanud klassi korda ega kaustu üle vaadata, ei kolleegide tunde külastada, ega käitumishindeid välja panna. Koolikullerini ka ei ulatunud. Külma oli hommikul 21 kraadi ja härmane ilu paitas ka silma. Pilt kooli katusele kogunenud lumest on tegemata,

Tõnisepäev keset talve pisut taliharjast kevade poole

Kuskil on maailm ja ma püüan leida suhet - on see maailm minule mõistetavas keeles, õpetajana tunnen vastutust, et kas ma suudan seda maailma kestvana hoida (sest ma olen ju saanud imelise looduse, tugevad perekondlikud suhted ja toonud siia maailma oma lapsed). Mida ma oskan ja mis mu oskused selle maailma jaoks tähendavad? Kas minu oskused muudavad ilma ja loovad imet? Kui ime on peidus, siis kuidas aidata leida imet imelist noortel, keda õpetan? 

Arooniaga öeldud laused ning õhku visatud killud sellest, kuidas tuleb kolmele õpetajale meeldida ning kuidas Kilumets peab motivatsiooniloenguid, kuidas Stellale pannakse ainult A-sid ja teised ei saa muud kui negatiivset ning äärmisel juhul D ehk E. Keskpärasuse paraad ja üldsõnalisuse manifestatsioon. 

Pidev parandamine - kas see viib parendamiseni?

Just nii paistab mu klassiaknast telefonikaamera kaudu maailm. Tähenduslik? Imeline maailm on peidus ning ainult oskaja suudab leida viisi, kuidas aknalauale sadanud lumehange taha näha põnevat maailma. 

Õigupoolest olen nõutu, sest ma ei oska aidata inimesi, kes on veendunud, et nemad on viimase instantsi tõde. Ma ei tea, kuidas poetada elutervet kahtlust keset laiutavat enesekindlust. Ma ei tea, miks eesti keele asemel on tunnis vene keel. Ma ei tea, kuidas motiveerida ja veenda vaatama tervikut - kellele on oluline MINA ja MINU hinded ja see, et kas ma õpin või mitte, ei ole tähtis. Analüüsida on raske, sest vahel näitab nool ninaotsa, mis kuulub mulle endale. Aga suht keeruline on susisevate ja sisisevate tunnete keskel püsida rahulik, tasakaalukas ja motiveerivalt konstruktiivselt positiivne. Eriti olukorras, kus sind ründab ärritunud 17 aastane maailmavallutaja. 

Kuidas kirjeldada ja maatriksisse panna vau efekti ja originaalsust ja loomingulisust? Miks on ok esitada tööna vigadest kubisev plakat ja viimasel minutil tegemine on õigustus, mis kasinat kvaliteeti peab välja vedama? 

Mis on see adekvaatne minapilt? Kas inglise keel on eesti keele ära söönud? Kuhu peab hüppama, et lauslollusele pidurit tõmmata? Just hüppama, sest viimsepäeva märke on ohtlikult palju mu ümber. Kurja, ma pidin selle makse ära tegema ja tasuma osamaksu järgmise nädala peaole.

Mäo ristis hukkus inimene, sest üüratu libedus on Eestimaad vallutamas. 

Saagim tahab parlamenti roheliseks, sest sobib pildile. 

Koodikaardid kaotavad kehtivuse ja valimisnimekirjad on kinnitatud. 

Keskerakond esitas oma kvartaliaruande kulude ja tulude kohta. 

Brexiti hääletus Briti parlamendis kukkus läbi ja nüüd valitseb suhteliselt suur nõutus.

Jan Kaus ja tema uus plaat, ülemaailmsed muusikute päevad ning uued Oscarite nominendid.

Maailma mu ümber on kummaline. Pakud arengut, aga ei huvita; pakud pingutust, aga see on raske; hedonism ja lihtsad lahendused?

Taliharjapäev

Nu mu meelest see aasta alles algas, aga juba on jaanuar jõudnud poole peale. Koolielu on saanud tagasi oma pöörded ja rütmi, kohustused on igapäevase elu osa ning vabadusega on nagu sellega siis on - tunnetatud paratamatus.
Ujumine jätkub ja tundub, et vesi läheb aina külmemaks, õhukese lumekihi all oli libe. Või olin mina lihtsalt koba.
Jäin alla Liispeti sundimisel kunstikooli... kas andsin liiga kergesti alla?

Jalutamise kool - jalutavad lauad ja õpetajad ja klammerdajad ja vahel kruusid ning igasugu muud asjad. Jalutavad telefonid ja spordikotid, garderoobidest kipuvad jalutama minema kindad ja muu selline peenem kraam.  Ainult õpilased ei taha suurel vahetunnil õues jalutada. Nooremad küll, aga vanemad leiavad varju koolimaja turvalistest seintest ehk siis siirduvad poeringile.

Tundub nagu oleks kohale jõudnud pühade pohmell - väsinud ja tuim on hing. Ja mis ma nüüd oma lausest loen - enne pühi olin väsinud ja nüüd olen ka väsinud.... :)Ja siis olen kevadel väsinud ja siis olen sügisel suvest ja päikesest väsinud...