Unforgettable in every way

Unforgettable

Unforgettable, that's what you are Unforgettable though near or far Like a song of love that clings to me How the thought of you does things to me Never before has someone been more Unforgettable in every way And forever more, that's how you'll stay That's why, darling, it's incredible That someone so unforgettable Thinks that I am unforgettable too Unforgettable in every way And forever more, that's how you'll stay That's why, darling, it's incredible That someone so unforgettable Thinks that I am unforgettable too.. From Ascects of Love Love, love changes everything, Hands and faces, earth and sky Love, love changes everything, How you live and how you die Love, can make the summer fly, Or a night seem like a lifetime Yes love, love changes everything, Now I tremble at your name Nothing in the world will ever be the same Love, love changes everything, Says are longer, words mean more Love, love changes everything, Pain is deeper, than before Love, will turn your world around, And that world will last forever Yes, love, love changes everything, Brings you glory, brings you shame Nothing in the world will ever be the same Off into the world we go, Planning futures, shaping years Love bursts in and suddenly, All our wisdom disappears Love, makes fools of everyone, All the rules we make are broken Yes, love, love changes everything, Live or perish, in its flame Love will never ever let you be the same Love will never ever let you be the same.. Phantom of Opera.. - All i ask from you RAOUL No more talk of darkness, Forget these wide-eyed fears I'm here, nothing can harm you my words will warm and calm you Let me be your freedom, let daylight dry your tears. I'm here with you, beside you, to guard you and to guide you... CHRISTINE Say you love me every waking moment, turn my head with talk of summertime... Say you need me with you now and always... Promise me that all you say is true that's all I ask of you RAOUL Let me be your shelter let me be your light You're safe, No one will find you your fears are far behind you... CHRISTINE All I want is freedom, a world with no more night and you, always beside me, to hold me and to hide me... RAOUL Then say you'll share with me one love, one lifetime let me lead you from your solitude Say you need me with you here, beside you... anywhere you go, let me go too Christine, that's all I ask of you... CHRISTINE Say you'll share with me one love, one lifetime... say the word and I will follow you... (right) BOTH: Share each day with me, each night, each morning... (right) CHRISTINE Say you love me... RAOUL You know I do... BOTH Love me - that's all I ask of you Anywhere you go let me go too Love me - that's all I ask of you...  Premeerisin end tubliduse eest kontserdiga Vihula mõisapargis.. Anneli Peebo ja Mart Sander "Valgeid roose". Need romantilised armastuslaulud... sulatasid südameid ja panid hinge laulma... Minu lemmik on jätkuvalt Urmas Lattikas, see huumor ja nauding, mida ta oma tegevusest saab, on jälgimist väärt... Kohati põnevamgi kui solistid.  Maailma kõige naljakam oli tippsoprani taustal rahva poolt kaasa jorisetud kontserdi nimilaul..."Valged roosid". MA ei suutnud kuidagi naeru tagasi hoida... fantastiline jorin :). Kaasa antud laululehtedel oli neli laulu - alates Valgrest kuni Joalani (vahepeal siis Tarmo Pihlap ja Karl Madis ). See on muidugi ka tase - hakata koos massiga laulma Valgret. Tantsuks ei läinud, Anneli Peebo peibutas küll, aga ei miskit. Üks tants ja tagasi istuma. Hing laulis ja süda ... süda... püüdis leida rahu. Keeruline on see armastus ja nagu Sander ütles, last ta olla, ma parem õpetan õigesti elama neid, kes armastusega tuulisel elumerel halssida püüavad... Valgeid roose Janice Torre, tõlkinud Valli Ojavere / Fred Spielman Ei tee mind kurvaks see, mis läind, ja milleks? Mul on üks päev, mis meelest eal ei kao. Kui murdsin sinu sülle tõrksaid lilli, ei mõelnud, et vaid mälestuste jaoks. Refr. Valgeid roose, valgeid roose, neid, mis ääristasid aiateid. Tõin ka teisi kauneid õisi, kuid su süles meelde jäid vaid need. Sa hoiad süles neid mu igal sammul, neis alles jääb üks ammu möödund päev. Ja aeda, mis on rohtund juba ammu, sa jäidki seisma, lõhnav sülem käes. Refr. Valgeid roose … On läinud aastad H. Vaikmaa / M. Tross Kui käes on loojang, metsast tõuseb kuu, ma seisan uksel kodu ees. Siit ükskord läksin väravast välja üksi suurele teele. Nii puhas taevas tähed helgivad kui kutsuks mind nad endaga ja hallist loorist ilmuvad selged hetked lapseea-aastaist Refr.: Ma näen kui lasen isa käest lahti kord et teha ise sammud siin maailmas ja õrnalt puudutada kõike seal mis näib nii ahvatlev ja veel tundmata. Näen aias kivi mille all uskusin on peidus mees kes salaja jälgib mind kas olen küllalt hea et täita soov mis väga igatsenud siis väike laps on nüüd vaid mälestus see. On läinud aastad, hetked ilusad neid iial tagasi ei saa nüüd näen et nõnda suurena tunduda võis väikene hoov siis Kui suureks sain siis ja tuli aeg lahkuda mind kurvalt mänguasjad jäid ootama Nüüd alles taipan kuidas seovad mind kõik asjad millega ma siis mängisin on nüüd vaid mälestus see. Refr.: Ma näen kui lasen isa käest lahti kord et teha ise sammud siin maailmas ja õrnalt puudutada kõike seal mis näib nii ahvatlev ja veel tundmata. On elu reeglid saanud nüüd selgemaks kuid nagu lapsel väljaspool aeda siis on siiski nõnda palju teadmata kuid juba palju läinud on aega mul ei tea mis tulevik toob. Õige valikv Alice Feuillet, tõlkinud Otto Roots / Raimond Valgre Süda, soovin, et su valik oleks vali. Kaalu, keda kallimaks neidudest pead – ära tee vaid mõtlematult seda! Süda, hinda ainult õiget üle kõige – neidu rõõmsatujulist, virka ja head, et ma võiksin armastada teda. Kaks korda enam meil õnne on siis, kaks korda kenam võib elu tunduda nii. Süda, hinda ainult õiget üle kõige – neidu rõõmsatujulist, virka ja head, et ma võiksin armastada teda. Suveöö Heldur Karmo / Arne Oit On palju luuletustes öid – neis iga hetk on nagu surematu leid. Need ööd on avasilmi unistatud ööd, kus tuhas sädelevad kuldsed söed. Need ööd on alati kui peod, kus leegiks kuumenevad igatsuste eod... On palju luuletustes helisevaid öid – miks elus harva kohtab neid? Refr. Kuid suveöö, mis meile igiomaks sai, see suveöö ei loodud luulelennust vaid. Siis sulle näis, et lausa lõputa on see, kuid mulle lühikeseks jäi me helgeim suveöö. On palju luuletustes öid, mis nukrast kaugusest on vaimustanud meid – me nagu karnevalipääsmeid hoiaks käes, kuid ikka keelatud on sinna pääs. Need ööd on eksideski head, neist tahaks rääkida, kuid vaikima neist pean. On palju luuletustes igavesi öid – miks elus harva kohtab neid? Refr. Kuid suveöö, mis meile igiomaks sai, see suveöö ei loodud luulelennust vaid. Siis sulle näis, et lausa lõputa on see, kuid mulle lühikeseks jäi valge suveöö, sõnadeta öö, südamete suveöö. Joogilaul Raimond Valgre / Raimond Valgre Elus pole alati kõik nali, elu toob meil rõõme, kurvastust. Ent sageli, kui saatus liiga vali, ma kuskilt pean ju leidma lohutust. Ma tõstan klaasi, sest olen täna kurb. Ma tõstan klaasi, sest pettis mind mu arm. on keegi teine, keda armastab ta, on keegi teine ja ma nõnda üksinda. Ma tõstan klaasi su terviseks, mu neid, et õnne saaksid sa leidma eluteel. Mis sest, et jääd’valt sinust lahkuma nüüd pean, ma tõstan klaasi, soovides sul head. Kui Vihula leidmine oli pisut problemaatiline ja ekslev, siis kodutee igatahes Armale tagasi oli nagu niuhti.. 14 km ja kohal. Kuna Liispetil pidi olema trenn, siis vahetasin kleidi põõsavilus trikoo vastu ja läksin ujuma.... Nautisin päikeseloojangut ja punase päikeseketta merevajumist.. pilved seisid küll ees, aga ometi leidis ta prao joonistamaks punast riba merele, milles ma hulpisin. Imeline. Imeline. Suvi...  Läbi udu sõitsime pool tundi enne südaööd koju...  Hommikul ütles kaal, et olen maha saanud 10 kg. Tubli laps. Kui oktoobtiks 20 saab alla, siis ehk on näha ka peeglist, praegu ikka kipub olema paks tädi, kes numbrikese vähemaid riideid selga topib :). Homme on pulmad. Kristi ja Danel.

Suised rõõmud ... ja hakkamasaamised

Kuu on möödunud kui oleks keski sabaga aega minevikku pühkinud. Olen kirjutanud oma mõtetes, aga selle valge leheni siin pole jõudnud... ega pole ka erilist põhjust olnud. Suine aeg on elamiseks ja mitte millekski muuks. Ja elada saab ikke täiel rinnal... rattaga uhada ja ujuda... Koeraga rannas möllata ja lapselastki hoida. Lugeda kuni silme eest kirjuks hakkab minema ja vaadata vene seriaale. Hetkel jookseb taustaks Vaikse Doni 2015. aasta versioon.

Minu peamine võitlus on olnud iseendaga - ja nii on saanud 114 kilost tänaseks 105. Ometigi ei mahu kleit veel selga ja peeglist vaatab ikka vastu paks tädi. Mis sest et nüüd pea sajaeurose soenguga...Pisut rõõmsamaks ta ikka teeb ja nooremaks, pole viriseda midagi. Ja 9 kaotatud kilo ma ka taga ei nuta. Uhke peaks olema, aga ei tea kui kaua jaksan veel alkoholile ei öelda.... Olen avastanud, et hoian oma sõprade seltsist eemale... kas kardan libastuda või siis nöökeid, et mis ma ikka ennast piinan... ilmselt mõlemat. Ma ju eelmisest korrast tean, et ka kahtekümmend kilo tagasi süüa pole teab mis keeruline. ja poole aastaga sai ju 78 kg 114... hull lugu kohe. Nüüd ma siis kasvatan iseloomu ja võitlen oma soovidega lohutada end toiduga.

Ikka veel ei ole tulnud Erasmuse tulemusi... ma hakkan juba närviliseks muutuma. Ei oska ei tahta ega ka hirmsast mitte tahta.. palju tööd sai tehtud ja sõrmed villi kirjutatud... Miski kasu peaks sest ju ometigi sündima. Ma ikka vist loodan, sest hullult tahaks ju käia ja vaadata ja kogeda. See annab vürtsi halli argipäeva ja võimaluse viriseda töö rohkuse üle. See on nüüd enesearoonia :P.

Avatud talude päevaks tegin 38 leiba ja vaid üks neist jäi müümata. Tubli olen.

Arma Meksi läks taevastele teedele kappama. Temast jäi maha pisike kolmenädalane Sunshine... keda nüüd poputatakse ja Michel (vist) toidab.

Liispet sai aasta vanemaks ning värvis juuksed siniseks-lillaks. Sõpradega sel aastal pidu ei olnudki ja ta oli natsa kurb selle üle.

Lugemise rindel sain neelatud Serafima ja Bogdani. Kummaline raamat oli. Nagu sünge ja kättemaksust, ajaloo keerdkäikudest, mandumisest ja heast elust pattulangemisest kantud. Samas värvikas tegelaste galerii, kelle nimesidki keeruline järjest meeles pidada. Kõige suurem kiusatus on Jumala poolt antav küllus kui oled harjunud kasinalt läbi ajama. Moodne elu lammutab ikka hullult palju, aga progressi peatada pole ka võimalik.... Kui nüüd progressiks nimetada neid moodsa aja vidinaid. Kildhaaval vallutavad nad meie elu ning teevad peenrahaks suured ideaalid.

Juba teab kui pikka aega on kuumus kütnud ilma kuumaks. alles õhtu eel langeb temperatuur kuskil kahekümne algusesse. Olen siin rattaringidel mõelnud, et mis teeb suvest selle erilise aastaaja. Et eelkõige on see lõhnade, maitsete ja helide maailm - mereäärne adru, maasikavälu magus lõhn, pärnade uimastav küllus, ritsikate saagimine, järk-järgult pikemaks venivad maisivarred, põldherneste kolletamine, maasikate-vaarikate värskus, rohelise salati krõmpsuv kargus ( tervelt 14 kcal :))...Asfalt hõõgub kuuma ja mu tagumik ütleb, et mis sa jamad oma rattasadulaga teda piinates.

Klassi kokkutulek ja Hedi abiellumine on ka kuskil juuli sündmuste kalendris...

No ja Prantsusmaa võitis jalka MM-i.