II töönädal

 Esmaspäeval 13.06.2022 lõppes kool. Lastel algas suvepuhkus ja õpetajad saavad ka natuke hingata. Viimane koolipäev oli üks isevärki päev, aktusele ma ei jõudnudki, sest näppisin seda Rakett 69 süsteemi, et saaks aruande ära esitatud... Saaks tagasi oma raha, mis ma toidu alla panin ja saaks kätte töötasu :). Et siis oleks kasvõi ajutiselt rikas ja saaks hobuse arved ära maksta. No jah, vaatasin ülalt neljandalt korruselt ja siis vantsisin klassi tagasi.

Mäletan, et koolilõpp oli ikka selline pidulik sündmus. Lilled ja puha. Ka nüüd suutis silm tabada mõne juntsu, kes kodust lillekimbu kaasa saanud. Aga need olid rohkem algklasside omad, minu noored hiilgasid rohkem pohmakaga....Ja nii ei jäänudki muud kui kadestada algklasside omi, et neid ikka veel oluliseks peetakse. Aga seda va pidulikkust nappis täiega... ei olnud endal sellist erilist tunnet ning ka noored istusid natuke närtsinud ilmel pärast lühikest aktust kooli sisehoovis (kiitusekirja sai meie klassist Oliver ja mõned autasud ehk veel) ja kuulasid mu epistlit teemal "Loomefest ja sellel osalemine". Marcus pani mu paika - Loomefeste on pea igal aastal, aga tema 18. sünnipäev on üks ja ainuke. Igatahes olin ma kuri ja lasin kirjutada seletusekirju. Nagu need miskit muudaks - Sandor, Siim, Ilja, Arsen ei vaevunud mitte kohalegi tulema. Arsen võis olla muidugi ka veel Gruusias õe pulmas... 

Siis kidnäppis Helena ära Marcuse ja Arthuri, kes pidid transameesteks olema ja kes pärast bensukasse oma kuivavat kurku niisutama kadusid. Madli Liis, Monica, Leonid, Alex, Karina, Sabina, Antonia, Erik ,Reigo ja Oliver jõudsid ka mäe tippu. Liispet oli kangesti närtsinud ja tal oli paha olla.. sain kurja pilgu, et ei tohi haiget last sundida ja nii teda siis pildil ka pole. Aitäh härra Teuli, kes pildi klõpsas.

Siis järgnes kontsert. Eesti Kontserdi mikrobuss vuras kohale napilt 10 minutit enne algust. Staarid libistasid sõrmed üle klaveri, et veenduda selle hääles , jooksid veel natuke nootide ja muu siukese kraami järel ja nagu konveieril algas loeng-kontsert: kuidas kirjutada hitti.

35 minuti pärast olid noored haritud (et siis on vaja sõnu, on vaja akorde, valida duur või moll, siis refrääniks oooootada, ja natuke oskust laulda ka ei teeks paha). 

Siis piirasid alles jäänud noored fännid Tanja sisse, et selfisid teha ja meie vantsisime kodu poole. Karina ja Sabina olid viimased, keda silm haaras meie klassist (ja Liispet, kes ei saanud koju varem minna, sest istus ema kõrval).  Natuke arooniat ja haltuuramaiku oli ses esinemises ka, aga vähemalt osa nautis täiega (nt Valja plika). Abiks ikka :) Ja nii saigi KIK90 õppeaasta oma punkti. 

 Aga töönädalas on siis kom päeva, millest tänane näikse olevat see kõige leebem.  Majas on viis inimest ja kaks titat. Homme on selline väiksem pulm, mispuhul ma pidin suurema osa toole keldrisse tassima. Sain oma 3000 sammu ja juba tekkis lootus, et vaat, et saangi sammud kokku, aga siis ei viitsinud rohkem tatsata. Lase olla pealegi, nagunii ei võida :) Ehk siis viinamarjad on hapud ikka ka.

Tööülesanded öövahetuses:

Saali põrand. Tehtud.

WC. Ka tehtud.

Köök ja muud üldpinnad all korrusel. Tehtud.

Toolid tassitud.

Torn lukus.

Sildid tehtud - mõlemaks pulmaks.

TEGEMATA - kolm lisatekki ja punase äärega lina ja kolm patja... Teen hommikul. 

Esimene arve - sviit... ka tehtud, kuigi vist mitte nii nagu peaks. Aga eks ma õpin. Ja kui homme Renate tuleb, siis lasen näidata, et kuidas neid vigureid juurde toppida. 

Sukapükstest sain ka lahti. Pekki.

Ilm seal mere peal on tuuline, kuigi päikeseloojang oli aus.

Põlved valutavad. Kesse käskis marssida enne 8000 sammu ümber Arma ratsatalu...Aga kehakaalule mõjub hästi. Juba oma kolm kilo kergem, kui mitte rohkem. Kui lähtenumbriks on 111, siis neli. 

Homme on Käsmu kontsert, mis viib mind mu nooruse radadele kui aastal 1968 algas laulusaade nimega Horoskoop. 

Lisaks suutsin ma välja kaubelda piletid viimasele etendusele Elvas. Ja see tähendab, et pühapäevasele Arma hooaja lõpetamisele me ei jõua. Klišee, aga elu koosneb valikutest. Valikuid teeme me ikka oma väärtushinnangute järgi ja paremas äratundmises. Ainult, et mätas, millelt me vaatame, on igaühel eri kõrguses. 

Veetsin oma tubli paar tundi täna Doris Kareva luuletusi lugedes. Otsisin sobivaid tekste lõpuaktusele... Ilus oli. Ja nukker. Ja päris paljud luuleread puudutasid minemist ja surma. Ma ei mäletanud, et Kareva nii süngetes toonides kirjutab. Aga ikka oli ilus.

Kõik, mida vajad, tuleb su juurde

Ühel või teisel varjatud kujul.

Kui tunned ta ära,

Saab ta su omaks.

Kõik, mida tahad, tuleb su juurde,

Tunneb su ära ja saab sinu osaks.

Hinga, loe kümneni.

Hind selgub hiljem.

Kleit ja sukapüksid on ikka nii naljakas riietus :). Esimesed sukapüksid sain nüüd siis ka katki tehtud. Hommikusöögiga tuli 5000 sammu. Arve tegin valesti ja viisin kassa parlanksist välja. Ühe marmiidi asemel panin kaks, hommikul ei jõudnud torni lahti teha, Renate paigutas osa sööke ka ümber, et oleks kunstipärasem... 

Õppisin seda arve tegemist toa alt - tuba - bron - bronnist registreerimine, siis kulud - arvele maksetähtaeg ja siis saada kliendile. Eks nad saavad mind kiruda ikka, et enesekindel tropp ...aga nii see õppimine ka käib.  

Rohkem muljeid tuleb pärast laupäevaööd pulmas. Siis peaks saama selle õige maitse tööst suhu.

Elame veel...tähistame kuu möödumist uuel töökohal Robin Hoodi etendusega 30. juuni 2022 kell 19.00 Kunda Lammasmäel.