Pole ammu kirjutanud, kohe väga ammu. Mõni mustand on sattunud kuskile avaldamata asjade hulka, aga reaalselt tõesti.. laiskus või saamatus või suutmatus oma aega sujuvalt organiseerida. Eks natike kõike. Aga kirjutamine on mõnus tegevus ja kui ei kirjuta, siis lähevad mõtted rooste ja sõrmed ei suuda võluda õigeid sõnu.
Teatriaasta - 19 etendust ja paar kontserti peale.
Liispeti pingerida:
Nad tulid keskkööl
Lendas üle käopesa
Enigma variatsioonid
Niskamäe naised
Tson Lemberi uus elu
Lehman Brothers
Rogožin
Pangalaen
Katkuhaud
Talupojad tantsivad prillid ees
Tere, kallis!
Balti tragöödia
Metsas ei kuule su karjumist keegi
Mineku eel
Igatsuse rapsoodia
Hullemast hullem
Eramaa
Minu veetlev leedi
ja minul tuleb juurde Oh jumal
Uskumatu ja jõudsime ka Memlingut vaatama. Nii et kultuuri sai kohe kuhjaga. Ma pean tunnistama, et pingereaga lasin ise luha, ei kaalunud nii põhjalikult kui ehk etendused väärinuks ja enamik etendusi ja nende poolt loodud emotsioone tuleb hinnata keskmisest kõrgemaks. Mäletan, et kui Tson Lemberi etenduselt tulime, siis selja taga üks näisik pakkus hindeks viit. Olin üllatunud nii madala hinde eest ja itsitasime Liispetiga, et ta pole ilmselt Eramaad veel näinud. Ja minu jaoks oli üllatus Liisu poolt Minu veetlevale leedile antud madal hinnang, aga pakun, et see on tõlke lugu. Kurb muidugi ja tegelikult peaks minema nüüd ikka Estonia etendust ka vaatama. Muidu jääb tükist mõru mekk suhu. Egituse näitus jäi vaatamata, aga kuna ma Viinis käisin Kairo muuseumi näitust vaatamas, siis seda ma nii väga ei igatsegi. KUMU uus põhinäitus sai vaadatud.
Isegi kinos käisime kord. Düüni vaatamas.
Nii et kultuuriga on korras.
Hobumaailma avastamine ja Lexy on teine aasta märksõna. Ikka Armale ja tagasi ja jälle sinna ja tagasi... Ja pisut porgandit ehk õuna ja need kadusid ta pehmete mokkade vahele ning Liispet kinnitas, et me hellitame oma hobu ära.
Suvel ka mõni võistlus - Liispet sai esimese auhinnaraha...
Loodame, et nende kaklemisest saab ükskord ka toimiv koostöö.
Ka Spike sai oma raskest haigusest jagu, võlgu maksan siiani ja tuleb tunnistada, et endal on haige olla odavam kui koera ravimine. Aga aitäh lastele, kes aitasid ja nii me siis ikka saime teda aidata. Rõõmurull on ta küll, nii õnnelikku olendit, kes meie kojutuleku üle end kerra tahaks tõmmata meie jalge ümber , teist leida igatahes pole.
Ja siis Erasmuse projektid. Ma olen lõhkiminemiseni uhke oma 94 punkti üle, mida ma viimase projektiga sain. Nii et arenenud ikka olen. Nüüd jääb veel olla hea projektijuht. Esimese projektijuhtimise kirjutame õppetundide alla. Aga partnerid on põnevad - Itaalia (Napoli), Türgi (Zonguldak), Põhja-Makedoonia ja Horvaatia.
Loodame, et asi hakkab toimima ja sest tuleb põnev teekond.
Erasmuse kaks projektikohtumist ka sel aastal organiseeritud - virtuaalne ja siis õpetajate kohaletulek augustis. Ja siis ise Horvaatias käidud. Ja selgeks sai, et kui oled viletsas vormis, siis ei jaksa ja on üks jama jalavalu ainult. Nii et peab. Olema heas vormis, et nautida kõike seda, mida maailm oma muutunud oludes pakub.
Ja siis koroona kui aasta märksõna. Käis mu ümber, aga pole veel mind murdma tulnud. Aga ehk need vaktsiinid ikka aitavad ka. Madli ja Martin põdesid, Martin ja Marion põdesid, kolleege murdis oktoobris ja kreeka tähestiku õppimine muudkui käib. Alfa ja beeta ja gamma ja delta ja omikron...
Ujumine talvel? Sel aastal jäi vahele. (täpsemalt siis aasta teises pooles).. osalt ei olnud tuju ja siis tahtmist ja siis üksi ei saanud hakkama ja siis ... jäigi katki. Ehk kevadel kui valgemaks läheb, siis tuleb tahtmist taas. Nii et pool aastat tublidust ja siis sai otsa see eksperiment. Aga selle eest sain Lüganuse vallale ringi peale tehtud ja nii sibasin terve novembrikuu ning sain aina kiita sellelt telefoni registraatorilt :). Et täitsin eesmärgi ja elan kauem ja olen tervem jne.
On olnu häid raamatuid ja sain täidetud augu oma hariduses - Krossi Tahtamaa sai loetud. Ja siis selle marssimise ajal veel kriminulle peoga peale. Ja tundub, et tasub see 9 euri kulutada Elisa raamatule, et ei peaks küüsi närima, et kuidas saaks mõne hea ilukirjanduse teose loetud.
Suvi oli imeline - sooja nii palju, et kui hommikul ujuma läksid, siis jagus veesooja ikka veel paarikümne kraadi ringis ja pidi hoolas olema, et koeraga minnes hiljaks ei jää... muidu kõik sissesõiduaugud hõivatud ja minna pole kuhugi...
Mis veel? Midagi kindlasti, aga hetkel ei meenu... Ja kui ei meenu, siis ju nii peabki olema, et see aken on hetkel kaetud. Mälestused tulevad ikka parimatel momentidel ja siis kui on õige aeg. Pressimine ja kivist vee välja pigistamine ei aita. See ongi ehk selle aasta õppetund. Õpi leppima vähemaga, nautima neid hetki, mis väärivad talletamist mälusoppi ja olema õnnelik.. isegi kui oled surmani väsinud :).
Head vana aasta lõppu!
