Pai blogi, olen kuidagi luha lasknud need nädalad. On olnud kiire ja siis jälle selline tunne, et täna ma küll ei kirjuta. Ja ei kirjutanudki.
Reeded on enamasti sellised päevad, kus midagi toimub... Tänane viimane tund tuli kirjutada korstnasse ( loe: iseseisvaks tööks), sest on rebaste ristimise nädal ning vaesed gümnaasiumisse astunud noored käivad ringi kentsakates kostüümides sabade ja kõrvadega, mökerdatud näod ja vildikaga täiskirjutatud ihu lisaks.
Abituurium naudib oma võimu ja mõtleb aina juurde uusi alandusi (koolikottide asemel kastid, rullimine maas, jumalaks kutsumine iseenesestki mõista).
Abiturientide ja õpetajate jalgpallimatš lahenes sõbralikult 1:1. Õpetajate meeskonnas astusid üles Valja, Helena, Anu, Joosep, Kristjan, Andres, Siim ja Anneli.
Kolmapäeval oli pildistamise virr-varr. Pildid klassiga ja koolis õppivad ühe pere lapsed, siis sõbrad ja portreed ja naljapildid ja fotod, mis pärast kruusideks-patjadeks-pinaliteks-kottideks konverteeritakse. Suht kiretu lugu, aga sagimist mis kole.
Nädalasse mahtus ka muretsemist ja asjaajamist. Et ikka kas saab ja kuidas saab, kes teeb, millal ning kellega koos... Näiteks see Hollandi reis koos kolleegidega, ettevõtliku kooli standard, Erasmuse aruanne, esmaspäevane motivatsioonipäev, algav ühisprojekt "Üks päev ettevõtjana" ja nii ikka edasi...
